Teise Eesti Ekspress soovitab: turismireis Esimesse Eestisse
Esimese väljapaneku, “Potjomkini küla” mõistmiseks tuleb minna ESS-i valvatavast külaväravast paarsada meetrit mere poole. Turvameeste putka ja roheline traataed (mis väidetavalt pidi kogu küla ümbritsema) on küll efektsed disainielemendid, kuid tõkkepuuga sissepääsust paarisaja meetri kaugusel on traataed ehitusele ohvriks toodud ning siitkaudu pääseb külla lausa asfaltteed kaudu. See ongi turistide peasissekäik – autoga küll sisse sõita ei saa (paar betoonplokki on ette tõstetud), kuid jalgsi- või rattamatkajatele on tee lausa surepärane.
Järgmine vaatamisväärsus, turismisissekäigust vasakule jääv “Alma mater” sümboliseerib eestlaste vaimuvalgust. Üks rikas ja õilis inimene on oma elumajale andnud Tartu Ülikooli peahoone kuju. Isegi sambad on võtnud vaevaks ukse ette püstitada, pikad ja vibalikud nagu õlekõrred, aga see-eest säravvalged, isegi kärbsemusta pole näha. Ehitis on päris-ülikoolist väiksem, otsekui mõõtkavas mudel, aga kujult üsna originaalilähedane. Seinad tibukollased, nagu ülikooli peahoonelgi veel tosin aastat tagasi, ja sambaidki neli tükki (st peaaegu sama palju, kui ülikoolil). Nagu kakssada aastat varem ehitatatud tarkusekantsist Tartus, õhkub ka Tiskre eksponaadist peaaegu silmaganähtavat vaimuvalgust.
Kui paaisaja sammu pärast vasakule pöörata, leiate monumendi “Optimistlik Teine Eesti”. Et teine-eestlane ei karda endale ka rasketel aegadel suuri eesmärke seada, meenutab meile küla suurim, umbes 500-ruutmeetrine maja. Monumendi autoriks ongi riigipalgalisest teine-eestlane, tubli politseinik Veiko Kulla. Omamoodi sümboolne on seegi, et autoril lõppes raha otsa kaugelt enne monumendi valmimist.
Väljapanek “Edukas Esimene Eesti” on “Optimistliku Teise Eesti” vahetus läheduses ja moodustab sellega kahest vastandist koosneva täiusliku ansambli. Esimese Eesti teemaline väljapanek on peaaegu nagu eelnevgi, ainsa vahega, et autoril ei saanud ehitamise ajal raha otsa. Teise Eesti monumendile vastandab see end laitmatu välisviimistluse ja haljastusega, uste-akende olemasoluga ning aeg-ajalt garaažist paistva Ferrariga. Autoriks investeerimispankur ja elukujur Rain Lõhmus.
Neljas, üle kogu näituse laotatud eksponaat “Eestlase koduhoidmisinstinkt” on lausa interaktiivset laadi. Sellega tutvumiseks tuleb leida hoov, kus mõni inimene askeldaks. Kui nüüd inimesele, hoovile või mõnele hoovis leiduvale asjale (iseäranis hästi sobib sõiduauto, skuutriga treiler, tsikkel) uudishimulik pilk heita, on tulemus rabav. Eksponaat vastab sul pilgule hetkega, mõõtes sind kahtlustava, mõnikord lausa tigeda pilguga veel pikalt-pikalt. See tähelepanuväärne eksponaat, olles paljude autorite ühislooming, kuulub rahvakultuuri valdkonda.
Et eestlasele on loomuomane soov alati naabrit üle trumbata, meenutab meile teos “Individualism”. Kui üks naaber paneb majale elektrikütte, peab teine endale soojuspumba panema. Kui üks teeb euroremondi, siis peab teine hoopis Tiskresse kolima. Nii tekkiski Tiskresse ilus väike majake, küll odavamat sorti, aga ikkagi garaaži ja ärklikorrusega. Varsti kerkis kümnekonna meetri kaugusele teine samasugune – Eestis ju individualiste palju. Peagi tekkis täpselt samasuguseid maju üksteise kõrvale veel palju-palju (tüüpprojekt). Nüüd ääristavad nad tihedalt tänavat, sarnased nagu etturid rivis, ja meenutavad külastajaile, et me pole kunagi tahtnud olla ühetaoline hall mass. Igal sellisel majal on oma stoori, igas majas oma individualist, kellele on eluliselt tähtis oma naabrist parem olla.
Veel võib aiaaugust Tiskresse pääsenud turist näha ausammast keskkonnasõbralikkusele ning installatsiooni “Sõbralik kooseksisteerimine”. Esimene neist, ausammas, kujutab endast pulga otsa on kinnitatud lapikut plastmassmarabuud ühes Kotlepi tänava hoovis, mille küljes pöörlevaid siniseid plassmasslatakaid käitab tuuleenergia.
Installatsioonis “Sõbralik kooseksisteerimine” on aga läbivaks taas Esimese ja Teise Eesti motiiv. Siin on oskuslikult ära kasutatud ühelt poolt Kotlepi tänava uhkeid, plastmassakendega maju, millele sekundeerib nende kõrval asuv samblaga soojustatud ja rookatusega palkmaja. Installatsioon tähistab Esimese ja Teise Eesti heanaaberlikke suhteid ning seda, et kahe Eesti vahel pole mingit seina; kõrge traataed, millega palkmaja on ülejäänutest eraldatud, paistab kah täitsa läbi.
Turismireisi lõppedes tuleks teine-eestlasel väljuda Tiskrest sama teed, kust tuldud, et mitte äratada kahtlusi peasissekäiku valvavas turvamehes.
Mida peab teadma Teise Eesti turist Tiskresse minnes:
- Öömaja ja toitlustamise pärast ei maksa pead vaevata – neid talle nagunii ei võimaldata;
- Enamik asukaist räägib võõrkeeli;
- Tiskres valitseb pehme mereline kliima;
- 90% päevasel ajal kohatavaist tiskrelastest on naissoost, kuid õhtuks muutub see näitaja tunduvalt;
- Tiskrelased kutsuvad Teise Eesti turiste nähes kohe ESS-i;
- Pildistamine Tiskres pole soovitav.
