Läinud nädala Ekspressist said nad teada, et Eliste kirjutas hiljuti omakäeliselt ühe enam kui kummalise paberi. 

Mina, Mati Eliste, olen lae­­nanud Aili Asavilt ükssada tuhat krooni (100 000.–), mille tagastan hiljemalt 15. oktoobril 2009. 

Mida need read tähendavad? 

Aili Asavi on Tallinnas tegutsev maakler, kes töötas varem tuntud kinnisvarafirmas Uus Maa. 

Asavi versiooni kohaselt andis ta Elistele lihtlabast meelehead. Vastutasuks pidi Pirita halduskogu juhtinud Elista hoolitsema, et Paju tänavale saaks ehitada lubatust 60 ruutmeetrit suurema villa. Maja omanikuks saanuks jõukas transiidi- ja metalliärimees Vassili Galaganov. 

Lubatud raha kandis Galaganov tänavu märtsis Eliste perekondlikule mittetulundusühingule Laulu- ja Liikumisstuudio Mariel. 

Kuigi Eliste sondeeris Pirita linnaosa valitsuses pinda villa suurendamiseks, ei õnnestunud tal selleks nõusolekut saada. Aga ta ei maksnud tagasi ka raha. 

Eliste sõnul on ta tõesti 100 000 krooni saanud, aga see oli annetus muusikariistade ostuks. Miks ta samas nii suure summa kohta võlakirja kirjutas, seda ta seletada ei suuda. Ta suutis pakkuda ainult lolli ja võltsi seletuse, et tahtis naist aidata. 

Tavaliselt kirjutatakse selliseid kirju vaid siis, kui läheduses passib mõni kingakarbisoenguga jõuline sell. Ka Eliste vihjas mingitele mustas mersus istunud meestele.

Ilma selle paberita võiks Eliste kõik tema vastu esitatud süüdistused välja naerda. Pole paberit, pole ka tõendit!

Just see omakäeline võlakiri tuleb mehe tuttavatele üllatusena. Nad imestavad, miks ta seda tegi: Ehk oli Eliste liiga enesekindel? On ta nii suures rahahädas? Või on ta äkki vanaks jäänud?

Imelikke asju on Eliste puhul teisigi. Pärast Ekspressi loo mustandiga tutvumist teatas endine teletups, et tõmbub avalikust elust tagasi ning “peatab oma kuuluvuse Reformierakonda”.

Viimane avaldus oli absurdi tipp, sest erakonda saab kuuluda või mitte kuuluda, samamoodi nagu naine saab olla rase või mitte olla. Teised surve alla sattunud Reformierakonna tegelased, nagu Jaanus Tamkivi, Heiki Kranich ja Siim Kallas, ei astunud parteist välja.

Eliste esitleb end Tallinna linna veebis osaühingu Seva-R omanikuna. See firma on juba üle aasta pankrotis.

Ka teised temaga seotud ettevõtted on tegevuse lõpetanud.

Eliste pole Riigikogu liige ega saa mõnusat eripensioni. Eelmisest nädalast pole ta ka volikogu ega Pirita halduskogu liige.

Me ei tea, kas Elistel on muid legaalseid sissetulekuallikaid peale mõne tuhande kroonise rahvapensioni. Kuid kindlasti sai ta omaaegsest “Reklaamiklubist”, mis oli väga rikas asutus, sellise elustandardi, mida tal hilisematel aastatel tuli juba jõuga üleval hoida.

Sovetiajal kujutas Mati Eliste Reklaamfilmi saate “Reklaamiklubi” juhina hea elu sümbooli. Tolle sarja käes on seniajani Eesti vaatajaterekord, millest Peeter Võsa võib vaid unistada. Eliste oli Eesti Reklaamfilmis töötades ladna mees, kes oli alati valmis  reklaamima kõhukat kolhoosiesimeest või populaarset rokkansamblit. Vahet polnud! Ta oli “Reklaamiklubi” nägu, mis üleriiklikust tuntusest hoolimata oli isikupäratu, viks ja viisakas, ilma mingi erilisuse või kireta. Ta ei vaielnud vastu, kui ülemused mingi lollusega lagedale tulid, ei paistnud silma liigse initsiatiiviga, kiitis takka, kui teised tarka juttu ajasid. Kuid ta ei keeranud ka kolleegidele käkki kokku, ehkki see tema mõjuvõimsas parteisekretäri ametis oleks ju võimalik olnud. 

“Tal oli Saksa iirise imago. Läikiv ja lääge,” ütles üks tema tuttav. 

Tundub, et Eliste tahtis magusat elu jätkata ja jätkaski, kuid mille arvel? Käivad jutud, et Galaganovi “laen” polnud tal sugugi ainus. 

Sel suvel käis ta reisil Ameerikas, kuid samal ajal ilmus tema kodule 240 000 krooni suurune hüpoteek BigBanki kasuks ning sügisel ei suutnud ta tasuda 100 000 kroonist võlga maakler Galaganovile.

Võib-olla sobib Eliste nüüd saatesse “Võlast vabaks”?