Telepurgist tilgub rasva

Seitsmel juhul kümnest valmistavad Eesti telekokad süüa praadides, grillides või küpsetades. Tulises õlis valmivad maitsvamad road, kuid kolesterooli ja kalorite osas on tulemus tervislikkusest kaugel.

“Täna teeme kooki! Vaja läheb 200 grammi margariini, 9 muna, 200 grammi suhkrut, 350 grammi toorjuustu, rosinaid ja õunasid.”

Sellist magustoitu tutvustas Saku Suur­hal­li peakokk Martti Koppel hiljuti “Hom­­mikuköögi” saates. Märkimata jäi, et küpsetis nimega “Sügisene õunakook” si­sal­­dab 4554 kalorit – istuva töö tegijale on see enam kui kahe päeva norm. Tõsi, mõistagi ei söö keegi suurt kooki üksinda.

Hildur Soku nime all tegutsev Maire Suitsu on ajakirja Eesti Naine köögitoimetaja. Lisaks kohtab teda hommikuti “Terevisioonis”. Hilduri tele­söögid on lihtsad, maitsvad ja krõbedad – retsept algab üldjuhul mantraga “aja õli panni peal kuumaks” või “mikserda toasoe margariin kohevaks”.

Kärmelt õlipudelit kummutav telekokk leiab, et rasvata toitu ei tohigi süüa – muidu ei saa paljusid rasvlahustuvaid vitamiine kätte. Samuti ei suuda ta teatud toite valmistada rohke suhkruta: “See on struktuuri koha pealt oluline. Suhkruta kook ei seisa püsti!”

Ebatervislikuks Hildur Sokk oma ret­sep­tivalikut ei pea. “Minu toidud on täiesti normaalsed! Ma ju ei tarvita searasva ja pee­konist kõrvetan ka rasva alati välja. Mul endal on genofond kehvavõitu, sest kaks eelmist põlvkonda on surnud veresoonte lupjumisse. Nad sõid väga rasvast, väga soolast ja kustusid vaikselt. Mina olen õppust võtnud ja mulle näib, et minu pere­konnas on ka suhteliselt  terved inimesed.”

Aastas sureb Eestis südameveresoon­konna haigustesse 10 000 – 12 000 ini­mest. Ehk peaksid telekokad siiski senisest tervislikuma menüü populariseerimisele keskenduma? “Me alati soovitame, et võib lisada veidike vä­hem õli, rasva või soola,” pareerib kolme ko­kan­dussaadet tootva OÜ Filmimees produtsent Alar Müürisepp.

Suitsu möönab, et keedetud toidud olek­­sid ehk kasulikumad. Aga praetud toit on see-eest maitsvam. “Mis seal nii hirmsat on, kui midagi kiirelt üle panni lastakse?” imestab ta. “Kes seda süüa ei tohi, las see siis aurutab. Mina teen süüa keskmisele inimesele ja võimalikult tervislikult seal­juures.”

Retsepte ei hakka muutma ka Koppel. “Kui on koogis ette nähtud või, siis ma ikka panen selle sisse. Võisurma ei ole ju keegi surnud! Ja kas munad ei ole siis tervislikud? Munades on ju valku sees.”

“Ühest munast saab päevase koleste­roo­likoguse kätte,” hoiatab Raivo Vokk Sü­dameliidust. “Nende retseptide alusel söö­davad kogused on kindlasti söödavad mit­te sagedamini kui kord kahe nädala jook­sul.” Ning võid peab Vokk isegi searasvast problemaatilisemaks toiduaineks. 

Samas on võil ka kaitsjaid. “Või annab mõistlikult kasutades hea maitse ja kuldpruuni värvuse, on ju,” seletab Imre Kose. “No näiteks punase veini kastmes ta annab ilusa läike ja toob esile pooltoonid.”

Kaalujälgijad üritasid minna kokasaa­tes­se selgitustööd tegema, kuid nad pele­ta­ti rahaküsimisega eemale. “Mina leidsin, et meil on ikkagi äriline ettevõtmine,” üt­leb Müürisepp.

Paari nädala eest süüdistas taimetoitlasest näitleja Peter Wahlbeck ülipopulaarset Rootsi telekokka Tina Nordströmi liig rasvaste ja magusate toitude valmistamises. Kuid teletegijad ei võtnud süüdistusi omaks ja Nordström jätkab vanas vaimus.

Kokk ja tema saade	Martti Koppel (“Hommikuköök”, TV3). Kehakaal 90 kg.	Maire Suitsu alias Hildur Sokk (“Terevisioon”, ETV). Kehakaalu ei ütle.	Imre Kose (“Kaunimaks köögis”, TV3). Kehakaal 85 kg.
Tüüpilisi retsepte	koorene sealihapada, sügisene õunakook, keedetud kala munakastmes, meremehe pihvid. 500 g looma välisfileed, 2 spl võid, soola, valget pipart, 3 sibulat, 2-3 peekoniviilu, 100 g Abra ðampinjone marinaadis, 100 g Bonduelle’i magusat maisi, 8 kartulit, 2,5 dl loomalihapuljongit, 2,5 dl õlut. Valmistusviis: praadimine ja hautamine.	Tortillaräpid hakkliha-oahautisega, täidetud vürtsikad pannkoogid, tomati-peekonipirukas, lahtine õunakook kookosega. Taigen: 150 g margariini, 1,5 dl suhkrut, 1 muna, 3 dl jahu, 1 tl Santa Maria küpsetuspulbrit. Kate: 0,5 kg hapusid õunu, 1,5 dl kookoshelbeid või mandlilaaste, 2 tl Santa Maria vanillisuhkrut, 1 tl Santa Maria kaneeli, 1 ml Santa Maria jahvatatud ingverit, 1 dl fariinsuhkrut, 3 dl hapupiima, 2 muna. Valmistusviis: küpsetamine.	Hispaania küüslaugusupp, risoto kivipuravikega, kataloonia mandliküpsised, Costa Brava sinikarbid herne-mündi kastmes. 50 g võid, 50–100 g hakitud ðalott-sibulat, 25 g peeneks hakitud mündilehti, 450 g värskeid/külmutatud herneid, 1/2 tl soola, 100 ml kuiva valget veini, 1 kg värskeid sinikarpe. Valmistusviis: aurutamine.
Toitude keskmine kalorsus*	~2840 kcal	~ 2780 kcal	~ 1590 kcal
Kaalujälgijad (Kaalujälgijate juht Anne Piirsalu)	“Meremehe pihvid annavad 32 punkti. Rasvainet on liiga palju – meie võtaks vähemaks. Kui peekon ära jätta ning õlu alkoholivaba õllega asendada, saaks asja 26 punkti peale.”	“See kook on hästi rammus! Ta annab 79 punkti – et sellest vabaneda, peaks 85 kilomeetrit jalgsi maha kõndima. Meie võtaks margariini, suhkrut ja kookoshelbeid kõvasti vähemaks ja asendaks hapupiima rasvata petiga.”	“See on kõige kergem toit, 22,5 punkti. Aga või võiks ikkagi väherasvase margariiniga asendada.”
Südameliit (Südameliidu juhatuse liige ja Toiduainete Instituudi direktor professor Raivo Vokk)	“Veisefilee on iseenesest üsna väherasvane, aga sealsamas kasutatakse peekoniviile ja võid. Neid on küll õnneks üsna väike kogus.”	“On hea, et kasutatakse margariini. See on kahtlemata tervislikum kui või.”	“Mereandides on palju küllastumata rasvhappeid, mis on südametegevusele head. Soola paneks ma küll ainult lusikaotsatäie, sest vein ja münt annavad omajagu maitset.”
Maitsepolitsei (Eesti Ekspressi ja Magneedi kauaaegne kokandusautor Mme Galette)	“Martti Koppelit kutsun mina sösserdajaks. Tal on igavad retseptid ja ta valib alatasa liiga väiksed nõud, nii et pritsmed paiskuvad üle serva. Lisaks ei oska ta üldse serveerida – viskab, läraki, toidu taldrikule ja ongi kõik. Ta on selline poissmeeste kokk.”	“Hildur Sokk on üks kurb juhtum, sest kuri inimene, nutuvõru ümber suu, ei saa süüa teha. Lisaks on Mairekese retseptid sellised, nagu meil oleks ikka veel talongisüsteem: “Vaatame, mis meil siin kapis on. Näe, leidsimegi 250 grammi hakkliha…”	“Imre Kose on üks fantaasiaküllane lõbus tüüp. Ta on showman ja katsetaja, kes ergutab sammukese argipäevast ülespoole astuma.”