Bruno Saul pajatab olümpiarajatiste valmimise telgitagustest. Tiit Blaat
1980. aastal töötas Bruno Saul (83) Toompeal Eesti NSV ministrite nõukogu esimehe asetäitjana. Tema juhtida oli kõigi olümpiaobjektide ehitamine.

Tallinnas oli kavas niikuinii mitmeid uusi hooneid ehitada, aga olümpia andis nende rajamiseks rohelise tee.

Sauli hinnangul läksid olümpiaehitised maksma üüratu summa – umbes 250 miljonit rubla. Raha selleks tuli Eesti NSV eelarvest, ministrite nõukogu reservidest ja näiteks lennujaama puhul ka Moskvast.

Põhilised olümpiaobjektid valmisid nelja aastaga. “Au ja kuulsus nendele meestele, kes selle ära tegid,” ütleb Saul.

Teletorni tulekahju vaikiti maha

Teletorniga oli rohkem muresid, kui ühegi teise olümpiaobjektiga. Kõik algas asukohast.
Nõukogude sõjaväelased pakkusid välja, et telejaama võiks ehitada hoopis Naissaarele. Loomulikult poleks see olnud tänase teletorni välimuse ega kõrgusega.

Algse plaani kohaselt oleks teletorn ehitatud Lasnamäele. See mõte ei meeldinud ei tsiviil- ega sõjaväelenduritele.

« Avalehele 6 Kommentaari