EBANORMAALNE: Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud „aeglane, aga kallis“-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.

Räme mädaplekk Eesti digiloo kuuerevääril eksisteerib „tänu“ turuliidri Telia tööle ja turgu reguleeriva Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) passiivsusele.

Tegu ei ole äsja tekkinud olukorraga. Euroopa Komisjon märkis juba kaks aastat tagasi tellitud uuringus, et Eesti puhul kehtib imelik anomaalia. Eestis on üks parimaid ja suurema katvusega kaabelvõrkusid – pole mingit tehnilist takistust ülikiire interneti (komisjon defineerib seda kui 100 Mbit/s ja enam) pakkumiseks – aga mingil põhjusel Eesti inimesed ja ettevõtted seda ei kasuta.

Ülikiire interneti kasutamisnäitajaga 11% oleme Euroopa viimaste seas. Mitu korda maas Lätist ja Leedust, Rootsist rääkimata, kus juba enamik inimesi ning firmasid istub ülikiire interneti otsas.

Vahepealse ajaga on vahe ainult kasvanud. Kusjuures Eesti riik on ise seadnud infoühiskonna eesmärgiks, et aastaks 2020 ehk tänavuseks kasutab Eestis ülikiiret internetti (100 Mbit/s ja enam) 60% majapidamistest. See eesmärk loomulikult ei täitu, isegi ligilähedaselt mitte.


Avalehele
430 Kommentaari
Loe veel: