Kahjuks pole ahvatleva eesmärgi saavutamine kerge. Eesti tuntuim šamaan Vigala Sass ütleb oma “Väeraamatus” (see on üks tema nõiatarkuste käsiraamatutest), et enam-vähem rahuldavate tulemuste saamiseks kulub vähemalt viisteist aastat püüdlikku trenni.


Kondamine on Sassi keeli šamanistliku rännaku moodi liikumine, “irdhinge hulkumine teabes, kust saadakse vaadata, kus, kuidas, mis ajal miski olukord toimib või muutub”. Kui unenäod sisaldavad Sassi arvates passiivset teavet, siis unes nägemine elik kondamine on aktiivne, tellitud protsess, et suurendada väge – oma vaimu- ja hingejõudu.


Alustada tuleb lihtsast harjutusest: “Esiteks: püüdke mitte uinuda, selleks seadke end mugavalt tugitooli ja pange ühe jala kand teise jala suure varba peale. Kui jääte magama, kukub jalg maha ja te ärkate üles. Edasi tuleb õppida loodushääli – algul piisab ojavulina ja linnulaulu kuulamisest helikandjal, siis aga tuleb päriselt metsa minna.” Loodushäälte selgeks saamine võtab umbes viisteist aastat, edasine on juba jutt proffidele. Unenägemise harjutus on üks raskemaid, kus väga vähesed “nõidadest” taseme saavutavad, arvab Sass.


Kiiremaid tulemusi tänapäevasemate ­meetoditega lubab Robert Moss, USA unenägudeuurija, kellelt on eesti keeles ilmunud raamat “Teadlik ­unenägemine”.


“Teadlik unenägemine tähendab, et oled unenäos teadlik, et näed und. Sa tead, et su keha lamab voodis, sa oled teadlik oma unenäo sisust ning jälgid end samal ajal und nägemas,” kirjutab Moss.


Sellegi šamaanirännaku-taolise oskuse saavutamiseks on vaja aega ja kannatust. Reisid unenäopaikadesse toimuvad sageli teadvuse hämartsoonis, une ja ärkveloleku piiril.


Unenäopüüdjaks saamiseks pakub Moss järgmisi harjutusi:

  1.  Sõnasta selgelt eesmärk, küsimus (näiteks: kuidas ma peaksin homsel tööintervjuul käituma).
  2. Kirjuta unenägu värskelt, kohe ärgates voodis üles.
  3. Ära tsenseeri ega tõlgenda unenägusid.
  4. Pööra tähelepanu tunnetele, mis sul unenäos olid.
Unenäo-uurimise paradoks on selles, et unenägu ei saa kunagi kuigi hästi ümber jutus­:tada – ei iseendale ega ka kellelegi teisele. Ümberjutustus, unenäo kirjeldus on alati vaesem ja lamedam kui unenägu ise, aga ­kirjeldamisest on kõvasti kasu – jutustades, nii-öelda metateksti luues, tuleb meelde veel mingeid ­detaile ja seoseid, mis aitavad teil endal unenäo tähendusele jälile jõuda.


Šamanistlikes kultuurides peeti inimesi, kes und ei näinud, ebanormaalseteks.


Meie täppisteadusekeskses tsivilisatsioonis on unenöod kui hõlvamatu aines põlglikult kõrvale heidetud. Sigmund Freud oli esimene, kes tõi unenägude teema koduprouade kohvilaudade tagant n-ö ametlikku psühholoogiasse. Siis aga tegi ta unenägude seletamisest dogma. Freudlikus alateadvuses tähendasid unesü ; ;mbolid kindlaid asju ning need määriti unenägijale pähe vanas heas unenägude seletaja stiilis, võttes õiguse tõlgendada ainult neid sümboleid, mis tundusid terapeudile olulised. Oma ­unenäopäevikud aga põletas Freud millegipärast ära.