25.10.2007, 00:00
Teraapia masenduse vastu
Järgnevalt püüame anda lühikese ülevaate sellest, mis peitub depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia keerulise nimetuse taga.
SXC
Kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördus 34aastane
naine Marie*. Ta alustas juttu sellest, et ei tea, millest rääkida
ega ole kindel, kas ta tuli ikka õigesse kohta. Vestluses selgus, et
viimase poole aasta jooksul ei suuda ta millestki rõõmu tunda.
Tema elus polegi midagi otseselt väga halvasti, kuid ükski asi ei
paku enam rahuldust. Ta läheb närvi tühistest asjadest,
õiendab pereliikmetega ja karjub nende peale. Pärast seda, kui on
endast välja läinud, nutab ja tunneb tohutut süütunnet.
Mees on öelnud, et Marie pole enam endine ja et nii ei saa see kauem enam
kesta. Naisel on hirm, et võib oma mehe niimoodi kaotada. See kartus
ajab aga teda veelgi rohkem pingesse. Talle tundub, et mees kritiseerib teda
kogu aeg ning et ta on lastele väga halb ema. Viimase paari nädala
jooksul ei ole Marie ka korralikult magada saanud. Ta ärkab hommikuti mitu
tundi enne õiget aega ja magama enam ei jää. Tööl on
ta väsinud ja kipub asju unustama. Ülemus on talle paaril korral
teinud sellekohaseid märkusi. Marie on veendunud, et nii jääb ta
ka oma töökohast ilma. Eelmisel nädalal puhkes ta töö
juures nutma ega suutnud enam rahuneda. Marie läks perearsti juurde.
Perearst andis talle haiguslehe ja saatekirja kliinilise psühholoogi
juurde.
„Nüüd ma olen siin ega tea, mida
oma eluga edasi teha,” ütleb Marie pisarsilmi.
*Näitena esitatud juhtum on konstrueeritud ega kirjelda ühtegi konkreetset inimest.
Esimene seanss: ravi algus
Esimese seansi ülesanneteks on probleemi hindamine, sümptomite kaardistamine, patsiendile esmase ülevaate andmine, koostöökokkuleppe sõlmimine.
Esimesel pöördumisel kuulatakse inimese kaebusi ja esitades täpsustavaid küsimusi määratletakse probleemi olemus ja raskus. Käesoleval juhul on ilmekalt väljendunud peamised depressiooni tunnused: võimetus tunda rõõmu ja rahuldust, suurenenud närvilisus, süütunne, kergesti nutma puhkemine, uneprobleemid, väsimus ja energia vähenemine, keskendumisraskused. Loetletud sümptomid ei ole ajutise iseloomuga, kuna on kestnud pool aastat.
Esimesel seansil uuritakse ja hinnatakse ka muid eluprobleeme. Käesolevalt tõi patsient välja viletsad suhted abikaasaga, tööalased probleemid ja probleemid lastega (läheb kergesti närvi ega jaksa lastega piisavalt tegeleda).
Pärast sümptomite ja probleemide esialgset hindamist antakse patsiendile ülevaade sellest, mis temaga toimub. Käesoleval juhul on tegemist depressiooniga, mida iseloomustavad kirjeldatud sümptomid ja seisundi kestvus. Ka kõik ülejäänud Marie kirjeldatud probleemid on seotud depressiooniga ja sellest mõjutatud. Samuti tutvustatakse põgusalt depressiooni ravi meetodeid ja võimalusi. See on suur kergendus, kuna esmapilgul lootusetu olukord on omandanud selgemad piirid ja paranemise perspektiivi.
Seansi lõpus selgitatakse ravi edasist käiku ning uuritakse patsiendi nõusolekut ja soovi tööd alustada.
Teine seanss: töö iseendaga
Käitumine ja tegutsemine on suuresti seotud sellega, kuidas inimene ennast tunneb. Depressiooni puhul kalduvad inimesed ka meeldivaid tegevusi unarusse jätma. Ühe tehnikana kasutatakse teraapia algusfaasis meeldivate tegevuste planeerimist oma päevakavasse.
Iga inimese jaoks on need tegevused erinevad, olgu see siis jalutuskäigud mere ääres, muusika kuulamine või kinos käimine. Käitumise muutumine ka väikeses ulatuses mõjutab meeleolu positiivses suunas.
Depressiooni kognitiivne mudel
Depressiooni kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia põhineb häire mudelil, mille põhiline idee on järgmine: depressiooni korral kujuneb mõtete, tunnete ja käitumise nõiaring. Mida halvemini inimene ennast tunneb, seda masendavamaid mõtteid ta mõtleb, sellest lähtuvalt käitub ta ebamõistlikult ja omakorda tunneb ennast järjest halvemini.
Koos patsiendiga joonistatakse välja kõik tema nõiaringid. Näiteks: ma olen närvis ja lähen endast välja tühiste asjade pärast, siis ma karjun ja nutan kodus. Kui ma olen niimoodi karjunud, siis ma leian, et olen kõlbmatu nii emana kui abikaasana ja langen täielikku masendusse.
Kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia oluline tehnika on mõtete, tunnete ja käitumise seoste leidmine. Seansil selgitatakse, et muutuse tekitamiseks peab kõigepealt aru saama, millised on need konkreetsed olukorrad, tunded ja mõtted just tema puhul. Selleks saab patsient kodutöö, kus ta peab jälgima ja kirja panema need olukorrad, mil ta tundis tugevaid negatiivseid emotsioone.
Näiteks:
Olukord: Abikaasa ütles, et see ei saa niimoodi enam edasi kesta.
Tunded: Hirm, kurbus, lootusetus.
Mõtted: Ta ei taha minuga koos elada.
Ma olen täiesti armetu olevus.
Käitumine: Nutan, ei suuda enam midagi teha, lähen voodisse.
Teraapia jätkub …
Järgmisteks ülesanneteks on mõtete vaidlustamine ja käitumiseksperimendid. Selleks, et sekkuda mõtete, tunnete ja käitumise ahelasse, õpitakse teraapia käigus muutma oma esialgset mõtteviisi. On kaks peamist meetodit, kuidas leida oma mõtetele tulusamaid alternatiive. Need on oma mõtete tõepärasuse hindamine ja käitumiseksperimendid. Patsiendile õpetatakse tehnikaid, kuidas oma mõtete paikapidavust hinnata.
Näiteks: minu mees ei taha minuga koos elada. Mis näitab, et see on tõsi? Mis näitab, et see ei ole tõsi? Mis kasu ma sellest saan, kui ma niimoodi mõtlen? Milliseid loogikavigu ma teen?
Käitumiseksperiment. Kuidas saada teada, kas mees tahab minuga koos elada? Tuleb küsida. Seansi ajal arutatakse läbi, kuidas mehe käest seda küsida. Marie valib sobiva võimaluse rääkimiseks. Seejärel räägib ta asjadest, mida on teada saanud psühhoteraapias. Räägib oma depressioonist ja ravipõhimõtetest. Ta ütleb mehele, et on mures nende edasise kooselu pärast ja küsib, kas mees tahab temaga koos elada.
Kodutööd ja uued tehnikad
Iga uut tehnikat harjutatakse seansside vahelisel ajal. Kõik Marie kodutööd arutatakse teraapiaseansil läbi. Vaadatakse üle, mis õnnestus hästi, mis tahab veel lihvimist. Mariega õpitakse tehnikaid, kuidas vähendada kehalist pinget, kuidas vähendada ärrituvust ja närvilisust. Harjutatakse rahulikku hingamist ja lõdvestumist. Võetakse ette probleemilahenduse ja kehtestamisoskuste parandamine. Vajadusel kaasatakse ravisse pereliikmed.
Konsulteerimine psühhiaatriga
Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia ja depressiooni ravimine rohtudega ei välista teineteist. Praktikas kasutatakse nii kumbagi eraldi kui ka mõlemaid koos. Selle üle, kas ravimid on näidustatud, või mõnedel juhtudel lausa hädavajalikud, otsustab psühhiaater. Lõpliku otsuse, kas arsti soovitatud ravimeid võtta ja psühhoteraapias käia, teeb aga alati inimene ise.
Edasijõudnutele
Sageli lõpetavad inimesed teraapia siis, kui neil läheb paremaks. Kuid lisaks depressioon i sümptomite taandumisele on võimalik töötada selle kallal, kuidas edaspidi depressiooni ennetada. Meil kõigil on hoiakuid ja reegleid, mis ei ole mõistlikud ja pigem takistavad kui soodustavad toimetulekut. Näiteks inimene, kes liigselt muretseb oma lähedaste hea käekäigu pärast, lähtub tõenäoliselt reeglist, et tema peab kõike kontrollima ja kõige eest vastutama. Nii ta kurnab ennast ja tüütab oma ülehoolitsuse ja kontrollimisega pereliikmeid.
Enda ebafunktsionaalsete hoiakute ja tõekspidamiste leidmine, vaidlustamine ja korrigeerimine võimaldab meil kokkuvõttes elada lahedamalt ja tunda ennast paremini. See sobib nii depressiooniga kimpus olevatele inimestele kui ka nendele, kelle emotsionaalne seisund ei ole küll häire tasemel, kuid kes tunnevad siiski rahulolematust iseenda ja ümbritseva maailmaga.
Kokkuvõtteks
Igal inimesel esineb meeleolu kõikumisi, negatiivseid emotsioone ja eluraskusi. Depressioon on tõsine häire ning ilma ravita jäädes on suurem oht selle kordumisele ja krooniliseks muutumisele. Kuigi depressioonist räägitakse ja kirjutatakse üsna palju, on ta siiski pigem ala- kui ülehinnatud. Depressiooni ravis on psühhoteraapiameetoditest tõhusad kognitiivne, käitumuslik ja interpersonaalne teraapia.
*Näitena esitatud juhtum on konstrueeritud ega kirjelda ühtegi konkreetset inimest.
Esimene seanss: ravi algus
Esimese seansi ülesanneteks on probleemi hindamine, sümptomite kaardistamine, patsiendile esmase ülevaate andmine, koostöökokkuleppe sõlmimine.
Esimesel pöördumisel kuulatakse inimese kaebusi ja esitades täpsustavaid küsimusi määratletakse probleemi olemus ja raskus. Käesoleval juhul on ilmekalt väljendunud peamised depressiooni tunnused: võimetus tunda rõõmu ja rahuldust, suurenenud närvilisus, süütunne, kergesti nutma puhkemine, uneprobleemid, väsimus ja energia vähenemine, keskendumisraskused. Loetletud sümptomid ei ole ajutise iseloomuga, kuna on kestnud pool aastat.
Esimesel seansil uuritakse ja hinnatakse ka muid eluprobleeme. Käesolevalt tõi patsient välja viletsad suhted abikaasaga, tööalased probleemid ja probleemid lastega (läheb kergesti närvi ega jaksa lastega piisavalt tegeleda).
Pärast sümptomite ja probleemide esialgset hindamist antakse patsiendile ülevaade sellest, mis temaga toimub. Käesoleval juhul on tegemist depressiooniga, mida iseloomustavad kirjeldatud sümptomid ja seisundi kestvus. Ka kõik ülejäänud Marie kirjeldatud probleemid on seotud depressiooniga ja sellest mõjutatud. Samuti tutvustatakse põgusalt depressiooni ravi meetodeid ja võimalusi. See on suur kergendus, kuna esmapilgul lootusetu olukord on omandanud selgemad piirid ja paranemise perspektiivi.
Seansi lõpus selgitatakse ravi edasist käiku ning uuritakse patsiendi nõusolekut ja soovi tööd alustada.
Teine seanss: töö iseendaga
Käitumine ja tegutsemine on suuresti seotud sellega, kuidas inimene ennast tunneb. Depressiooni puhul kalduvad inimesed ka meeldivaid tegevusi unarusse jätma. Ühe tehnikana kasutatakse teraapia algusfaasis meeldivate tegevuste planeerimist oma päevakavasse.
Iga inimese jaoks on need tegevused erinevad, olgu see siis jalutuskäigud mere ääres, muusika kuulamine või kinos käimine. Käitumise muutumine ka väikeses ulatuses mõjutab meeleolu positiivses suunas.
Depressiooni kognitiivne mudel
Depressiooni kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia põhineb häire mudelil, mille põhiline idee on järgmine: depressiooni korral kujuneb mõtete, tunnete ja käitumise nõiaring. Mida halvemini inimene ennast tunneb, seda masendavamaid mõtteid ta mõtleb, sellest lähtuvalt käitub ta ebamõistlikult ja omakorda tunneb ennast järjest halvemini.
Koos patsiendiga joonistatakse välja kõik tema nõiaringid. Näiteks: ma olen närvis ja lähen endast välja tühiste asjade pärast, siis ma karjun ja nutan kodus. Kui ma olen niimoodi karjunud, siis ma leian, et olen kõlbmatu nii emana kui abikaasana ja langen täielikku masendusse.
Kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia oluline tehnika on mõtete, tunnete ja käitumise seoste leidmine. Seansil selgitatakse, et muutuse tekitamiseks peab kõigepealt aru saama, millised on need konkreetsed olukorrad, tunded ja mõtted just tema puhul. Selleks saab patsient kodutöö, kus ta peab jälgima ja kirja panema need olukorrad, mil ta tundis tugevaid negatiivseid emotsioone.
Näiteks:
Olukord: Abikaasa ütles, et see ei saa niimoodi enam edasi kesta.
Tunded: Hirm, kurbus, lootusetus.
Mõtted: Ta ei taha minuga koos elada.
Ma olen täiesti armetu olevus.
Käitumine: Nutan, ei suuda enam midagi teha, lähen voodisse.
Teraapia jätkub …
Järgmisteks ülesanneteks on mõtete vaidlustamine ja käitumiseksperimendid. Selleks, et sekkuda mõtete, tunnete ja käitumise ahelasse, õpitakse teraapia käigus muutma oma esialgset mõtteviisi. On kaks peamist meetodit, kuidas leida oma mõtetele tulusamaid alternatiive. Need on oma mõtete tõepärasuse hindamine ja käitumiseksperimendid. Patsiendile õpetatakse tehnikaid, kuidas oma mõtete paikapidavust hinnata.
Näiteks: minu mees ei taha minuga koos elada. Mis näitab, et see on tõsi? Mis näitab, et see ei ole tõsi? Mis kasu ma sellest saan, kui ma niimoodi mõtlen? Milliseid loogikavigu ma teen?
Käitumiseksperiment. Kuidas saada teada, kas mees tahab minuga koos elada? Tuleb küsida. Seansi ajal arutatakse läbi, kuidas mehe käest seda küsida. Marie valib sobiva võimaluse rääkimiseks. Seejärel räägib ta asjadest, mida on teada saanud psühhoteraapias. Räägib oma depressioonist ja ravipõhimõtetest. Ta ütleb mehele, et on mures nende edasise kooselu pärast ja küsib, kas mees tahab temaga koos elada.
Kodutööd ja uued tehnikad
Iga uut tehnikat harjutatakse seansside vahelisel ajal. Kõik Marie kodutööd arutatakse teraapiaseansil läbi. Vaadatakse üle, mis õnnestus hästi, mis tahab veel lihvimist. Mariega õpitakse tehnikaid, kuidas vähendada kehalist pinget, kuidas vähendada ärrituvust ja närvilisust. Harjutatakse rahulikku hingamist ja lõdvestumist. Võetakse ette probleemilahenduse ja kehtestamisoskuste parandamine. Vajadusel kaasatakse ravisse pereliikmed.
Konsulteerimine psühhiaatriga
Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia ja depressiooni ravimine rohtudega ei välista teineteist. Praktikas kasutatakse nii kumbagi eraldi kui ka mõlemaid koos. Selle üle, kas ravimid on näidustatud, või mõnedel juhtudel lausa hädavajalikud, otsustab psühhiaater. Lõpliku otsuse, kas arsti soovitatud ravimeid võtta ja psühhoteraapias käia, teeb aga alati inimene ise.
Edasijõudnutele
Sageli lõpetavad inimesed teraapia siis, kui neil läheb paremaks. Kuid lisaks depressioon i sümptomite taandumisele on võimalik töötada selle kallal, kuidas edaspidi depressiooni ennetada. Meil kõigil on hoiakuid ja reegleid, mis ei ole mõistlikud ja pigem takistavad kui soodustavad toimetulekut. Näiteks inimene, kes liigselt muretseb oma lähedaste hea käekäigu pärast, lähtub tõenäoliselt reeglist, et tema peab kõike kontrollima ja kõige eest vastutama. Nii ta kurnab ennast ja tüütab oma ülehoolitsuse ja kontrollimisega pereliikmeid.
Enda ebafunktsionaalsete hoiakute ja tõekspidamiste leidmine, vaidlustamine ja korrigeerimine võimaldab meil kokkuvõttes elada lahedamalt ja tunda ennast paremini. See sobib nii depressiooniga kimpus olevatele inimestele kui ka nendele, kelle emotsionaalne seisund ei ole küll häire tasemel, kuid kes tunnevad siiski rahulolematust iseenda ja ümbritseva maailmaga.
Kokkuvõtteks
Igal inimesel esineb meeleolu kõikumisi, negatiivseid emotsioone ja eluraskusi. Depressioon on tõsine häire ning ilma ravita jäädes on suurem oht selle kordumisele ja krooniliseks muutumisele. Kuigi depressioonist räägitakse ja kirjutatakse üsna palju, on ta siiski pigem ala- kui ülehinnatud. Depressiooni ravis on psühhoteraapiameetoditest tõhusad kognitiivne, käitumuslik ja interpersonaalne teraapia.
