Teravatel teemadel
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson (varem Must) kannab ümber vasema käe muljetavaldavat kogust kette, millele lükitud helesiniseid silmasümboliga klaas- ja kivikuulikesi.
Londoni University College'ist magistrikraadi saanud Simson näeb välja jõuline ja heas vormis, on teinud Keskerakonnas karjääri juba 1995. aastast ja osalenud 13 aasta tagustel Miss Estonia valimistel. "See oli särav rosin mu lapsepõlve lõpus. Ma mäletan, et Miss Estonia žüriis oli näiteks Enn Vetemaa, kellega mul oli trikoovoorule vaatamata väga huvitavaid ja intellektuaalseid vestlusi."
Tarmo Vahter: Kui palju te Keskerakonna liikmemaksu maksate?
Kadri Must: Seitse protsenti riigikogu liikme palgast. Praegusel hetkel on kohustus maksta veidi üle 5000 krooni kuus.
TV: Vähemalt 60 000 krooni aastas. Kahju ei ole nii palju raha ära anda?!
KS: Ei ole. Kui ma olin ise Keskerakonna peasekretär, siis ma väga tuliselt seisin selle eest, et riigikogu liikmed peaksid panustama rohkem. Ainult üks liige mu ajaloos on läinud ära fraktsioonist sellepärast, et sõltumatu aknaalune olla oli odavam.
Krister Kivi: Kui inimene kaotab töö, kas ta visatakse Keskerakonnast välja, sest talt raha enam ei tule?
KS: Ei, loomulikult ei!
KK: Teil on hulk igasuguseid kulinaid käe ümber. Need kaitsevad kurja silma eest?
KS: (Hämmelduse ja heameelega) Tõsi! Kaitsevad küll!
KK: Ostsitegi need meelega sel eesmärgil?
KS: (Uhkusega) Mitte ükski neist pole minu ostetud. Oma esimese käevõru sain ma aastal 2003 oma Türgi töökaaslaselt, kui töötasin Brüsselis, ja ülejäänud on mu sõpradelt ja lähedastelt.
KK: Rääkige sellest kurjast silmast, mille eest te end kaitsete. Te usute, et on olemas asju, millega on parem mitte kokku puutuda?
KS: Loomulikult! Ma arvan, et on ka inimesi, kellega on parem mitte kokku puutuda.
KK: Me leidsime sellise pildi, kus te olete peal koos härra Savisaarega (otsib välja foto, millel musti päikseprille kandev Kadri Must glamuurselt naeratades Edgar Savisaare džiibi tagaistmele maandub). Mis aastal see foto võib tehtud olla?
KS: Ma arvan, et 1999, kui ma olin härra Savisaare abi.
TV: Milline on teie esimene mälestus Edgar Savisaarest?
KS: Kes seda nüüd täpselt mäletab. Ta on nagu alati olemas olnud. Aga see võis olla kuskil viie-, kuue- või seitsmeaastaselt. Ma mäletan, et ma olin väga rahul, kui ta saabus mu sünnipäevale - mul olid lasteaiasõbrad külas - ja tal oli mu sünnipäev meeles. Tal oli kaasas kommikarp (Kadri isa Aadu Must ja Edgar Savisaar olid koolis pinginaabrid - EE).
TV: Aitasite Edgar Savisaarel valmistada ette raamatut "Peaminister". Viimasel hetkel eemaldati sellest raamatust 30 lehekülge teksti -- mis oli seal nii hirmsat?
KS: (Kerge rapiiritorkega) Olete te näinud seda raamatut!?
TV: Olen näinud ja olen isegi lugenud!
KS: No siis te teate, kui paks see on: need kaaned ei oleks enam suuremat tekstikogust koos hoidnud.
TV: Kas põhjus polnud siiski see, et tol hetkel oli vaja teha koalitsiooni ja need leheküljed sisaldasid mõne teise poliitiku suhtes hirmsat komprat?
KS: Ma arvan, et mitte ükski raamat ei takista Eestis koalitsiooni tegemist. Kui on soov teha võimuliitu, siis poliitikud unustavad halvastiütlemised väga ruttu ära.
TV: Te olete töötanud ka Edgar Savisaare eraarhiivis, mis asub Hundisilmas. Milliseid saladusi seal on?
KS: Eestil on see miinus, et pole olemas Rahvarinde arhiivi, aga Savisaar on säilitanud kõik oma kõnemustandid, märkmed, päevaraamatud.
KK: On need päevikud veidike Ristikivi stiilis: ärkasin üles, kõht valutab, tuju ei ole...
KS: Ei-ei, päevaraamatud on ikka palju lühemad! Pigem nagu et kohtumine selle ja selle inimesega, teema üks-teine-kolmas.
TV: Teil on 4000 venelast erakonnas ja pole ühtegi venelast, kes oleks juhatuses, kuidas nad taluvad seda?
KS: Ma arvan, et näiteks detsembris kongressil Olga Sõtnik on kindlasti see uue põlvkonna tegija, keda ma tahaksin näha juhatuses.
TV: A skažite požaluista, võ po-russki govorite?
KS: (Ärritusnoodiga hääles) Ma saan vene keelest väga hästi aru, aga ma ei räägi ühtegi keelt peale inglise keele nii, et ma tunneks, et mu tekst on intelligentne. Ma olen vene keelt õppinud üksteist aastat koolis.
TV: (Mahedalt) Aga rääkima ei õppinud?
KS: See oli jah 80ndatel koolis käinud laste kurb saatus, et õppisid, aga ei õppinud niimoodi... südamega.
TV: Siis te ei sobi ju ka Keskerakonna esimeheks?
KS: Ma olen isegi Narvas niimoodi hakkama saanud, et inimesed räägivad mulle vene keeles ja siis mina vastan eesti keeles!
TV: Teie kolleeg Keit Pentus käib juba mõnda aega vene keele kursustel. Te ei ole mõelnud minna?
KS: (Ohkab sügavalt) Mis see Keit Pentuse keeleõppimine aitab, kui tema poliitika on niivõrd vaenuõhutav? Vorm ja sisu peavad ju ikka ka kokku minema.
KK: Saate te öelda, et teil on ka siin majas, riigikogus, sõpru-sõbrannasid?
KS: Ikka saan. On inimesi, kellega ma hea meelega vabal ajal aega veedan.
KK: Mis see tähendab? Käite seenel koos, joote end koos purju, kuulate youtube'ist muusikat?
KS: (Teeb korraks väikse tubli tüdruku piiksuvat häält) Seenel käin ma üksi! (Siis normaaltoonil jätkates) Aga jah, näiteks õhtul välja sööma minna on täiesti võimalik, ja mitte ainult keskfraktsiooni liikmetega.
KK: On teil ka reformierakondlastest sõpru?
KS: Mul on olnud omal ajal reformierakondlasest sõber, aga...
KK: Mis siis juhtus? Tuli ta üle või toimus kohutav laialiminek?
KS: (Napilt) Tema töökoormus läks nii suureks, et enam pole meil ühiselt klapitavaid vabu aegu.
KK: Olete te kunagi läinud üle laipade?
KS: Ei ole. Ma ei ole isegi ühtegi laipa oma elus näinud!
KK: Aga inimesi, kes teid vihkavad, on jäänud teie teele?
KS: Ma ei tea inimesi, kes mind vihkaks. Valdavalt inimesed mu näo ees teevad sõbralikku nägu. Ma olen arvanud, et ma meeldin inimestele.
KK: On see töö, mis tapab hinge? Või on teil hommikuti ärgates see isssand-jumal-kui-tore-et-ma-olen-poliitik tunne?
KS: (Taas justkui titehäälel) See sõltub sellest, kas hommikuti ärgates päike paistab või ei paista. Kui on päikseline päev, siis mul on väga hea meel, et on selline päev ja ma võtan teda nii, nagu ta tuleb. Seda mõtet, et viskaks siin pliiatsi nurka ja läheks Tori kooli ajalooõpetajaks, ei ole mul tükk aega olnud.
KK: Millal viimati oli?
KS: Olen vahel mõelnud, et mida ma teen, kui enam poliitik ei ole. Iga poliitik peab sellele mõtlema.
KK: Just - teil on ju loosimised iga nelja aasta tagant. Aga, rääkides loosimistest, te olete olnud Eesti Loto nõukogu liige aastani 2007. Ise ostate lotopileteid?
KS: Ei osta. Kunagi 11aastaselt, kui ma käisin lastekooriga Tallinnas laulupeol, ostsin ma Sprindi pileti - aga ei võitnud.
KK: Kui te ei usu õnne, ei usu kogu seda möga, et keegi võib tõepoolest võita 19 miljonit, siis mis tundega te istusite seal nõukogus ja manageerisite küüniliselt neid sadu tuhandeid lotomängijaid, kes pole ehk kõige teravamad pliiatsid karbis?
KS: Ma arvan, et tegelikult on loto pehme hasartmäng, lotot mängides keegi ennast pankrotti ei vii. Keegi ei saa osta sadade tuhandete eest internetis pileteid.
KK: Kas lähme ja vaatame praegu?
KS: Kui teil on konto peal niipalju raha...
KK: Minu konto peal mõistagi ei ole, aga kas teil on? Kas te saaksite osta 50 000 eest lotopileteid?
KS: Mul oleks, kui ma oma tähtajalise hoiuse lahti teeks. Aga ma arvan, et see oleks rumal investeering. Mul läheb seda raha palju olulisemate asjade jaoks vaja. Mul on eluasemelaen, mille ma olen võtnud 30 aastaks.
KK: Ja paljuga te ostsite oma korteri?
KS: See on kolmetoaline korter (Tallinna kesklinnas - EE). Maksin 1,4 miljonit.
KK: Öelge, miks me suitsetamist ära ei keela. Nii, nagu Soome tahab seda teha.
KS: Mine tea, võib-olla mingi hetk lähebki suitsetamine veel rohkem põlu alla. Aeg-ajalt, kui ma lähen jala tööle ja minu ees on kaks inimest, kel koni näpu vahel haiseb, siis mõtlen, et äkki on seegi liiast. Et äkki ei peaks ka tänavatel suitsetama.
KK: Puhtesteetilistel kaalutlustel?
KS: Ei, see ei ole esteetilistel kaalutlustel. Ennekõike peaks seadus kaitsma neid, kes ise ei suitseta.
KK: Millise protsendi õhusaastest tänaval suitsetamine teie meelest annab?
KS: Ma arvan, et see protsent ei ole üldse oluline.
KK: (ründavalt) Te ütlete, et pole vahet, kas see annab 0,01 või 80 protsenti?
KS: (Vasturündavalt) Te arvate, et see on mõõdetav?
KK: Muidugi on mõõdetav. Kõik on mõõdetav. Aga milline auto teil on? Väike ja roheline?
KS: Mul on väike ja helesinine. Toyota Corolla!
KK: Kas seda ei saaks vahetada mõne väiksema vastu, mis ei riivaks minu kui mitteautoomaniku õigust hingata tänaval heitgaasivaba õhku?
KS: Ma käisin tänavu Jaapanis Toyota tehases ja nägin seal sellist väikest toredat elektrilist eksperimentaalautot nagu Toyota IQ. Kunagi saab see kindlasti minu unistusteautoks, aga praegu ma ajan oma Corollaga läbi.
KK: Olete te kunagi oma IQd mõõtnud?
KS: Olen jah, 11. klassis.
KK: Ja palju tuli?
KS: 145.
KK: Väga hea. See on ju Mensa tase! Aga miks te juukseid värvite, kui võib küsida?
KS: Palju te teate minuealisi naisterahvaid, kes seda ei tee?
KK: Milline on Keskerakonna seisukoht abortide küsimuses?
KS: (Napilt) Ma arvan, et meie seisukoht on see, et meie tänane seadusandlus on piisav.
KK: Nii et abordid peaks olema lubatud?
KS: Loomulikult!
KK: Kuni millise piirini peaks olema õige loodet tappa?
KS: Vastus on see, et tänasel päeval on see täiesti pädevalt piiratud.
KK: Aga millises vanuses loodetele Eestis aborti teha võibki? Kolm kuud alates eostamisest?
KS: (Kasvama hakkava ärritusega) See on selline viktoriiniküsimus, aga ega poliitik kõigest kõike ei tea - räimekvootidest ja muust.
KK: (Kurvalt) Ma mõtlesin, kas teil on olemas nägemus, miks me otsustame, et kolmekuist loodet võib tappa, aga samal ajal kuuekuist ei või. Ja samal ajal Jaapanis arvatakse, et ka kuuekuine on veel täiesti abordikõlbulik.
KS: (Ettevaatlikult) Ma usun, et see on euroopalik tava pluss meditsiinikogemus, kust maalt tehakse võimalikult vähe kahju.
KK: Aga millisel hetkel loode saab hinge?
KS: Ma usun, et kui loode saab inimeseks, siis tal on hing algusest peale olemas.
KS: Mis hetkel ta siis saab inimeseks? Esimese hingetõmbega?
KS: (Kergendunult) Jah, ma usun küll!
KK: Ja enne seda ta on?
KS: Seni ta on loode!
KK: Väga praktiline. Kas te üldse usute, et inimesel on hing olemas?
KS: (Väga ruttu) Ikka usun!
KK: Aga mis saab hingest pärast surma?
KS: Selline igavikuline küsimus... (Ohkab kergelt ja jätkab nagu valjusti mõeldes) Ei saa isegi öelda, et hing leiab endale uue keha, sest inimesi tuleb kogu aeg juurde. (Paus) Ma usun, et olulisem on see, et inimese mälestus elab edasi nendes inimestes, kes teda eluajal tundnud on.
KK: No see ei ela väga kaua.
KS: Piisavalt - generatsioon, kaks, kolm. Minu mälestustes elavad edasi paljud mu vanad sugulased ja seda ei ole vähe.
KK: Kes on kõige hingeläinum sugulane, keda mäletate?
KS: Mu vanatädi, kelle juures ma olin lapsena maal, aga kellel endal oli olnud väga kirev elukäik. Ta oli töötanud seltsidaamina Briti aadlike juures.
KK: See seltsidaam oli siinkohal eufemism?
KS: Ei, tänasel päeval on ju ka, et paljud töötavad välismaal au pair'idena ja paljud vanainimese seltsilisena. Ja seda ta oli. Eakamate aadlike, ütleme nii, heaks seltskonnaks, aga igasuguse siivutu alatoonita.
KK: Kui teie vanatädi oleks - puhthüpoteetiliselt - olnud prostituut Inglismaal, kas sellisel puhul te mäletaks teda vähem? Kui ta isikuomadused oleksid muidu samad, ja kogu suhe, mis teil oli?
KS: (Otsustavalt) Ma usun, et tema isikuomadused olid just sellised, et ka kõige raskemas olukorras ta poleks valinud sellist karjääriteed!
KK: Milline on teie seisukoht prostitutsiooni küsimuses?
KS: Ma arvan, et tänased seadused on selle täiesti pädevalt seadustanud.
TV: Enese keha müümine on lubatav, aga ei ole lubatav vahendada kolmanda keha müümist, see on tänase Eesti seadus?
KS: Ee... jah. Tänasel päeval on ka narkootikumidega nii, et eelkõige püütakse kaubitsejaid karistuse alla panna.
KK: Kas me ei peaks looma siiski suuremaid sotsiaalseid garantiisid prostituutidele? Et ka neil oleks võimalus korjata teist pensionisammast ja omada haigekassakaarti?
KS: Ma arvan, et inimesel on alati võimalik maksta makse ja omada haigekassakaarti. Kui see ettevõtja, kes ei taha kohtusse minna, on palganud endale töötajad, kes pakuvad ... mm ... ma ei tea, "massaažiteenust", siis kui ettevõtja on maksnud ära kõik maksud, ma kardan, Eesti maksuamet ei käi kontrollimas, milles massaaž seisneb.
KK: Aga mis vahe on massaažil ja intiimteenusel?
KS: Ma ei tea! Öelge teie mulle!
TV: (Sekkub) Hiljuti võttis Keskerakond liikmeks Lasso striptiisibaari pidaja. Ma usun, te saate temalt piisavad vastused oma küsimustele - tema nimi on Aleksandr Astašov!
KS: Ei ole kunagi kuulnud.
TV: Ei no muidugi ei ole, teil on 12 000 liiget. Aga kas te saaksite teatada, kes soovitas teda vastu võtta Keskerakonda?
KS: Ma usun, et ma saaksin selle järele vaadata küll.
TV: Krister mainis teist pensionisammast. Palju teie olete teise pensionisambasse jõudnud koguda?
KS: Ma ei liitunud teise pensionisambaga.
TV: Tark tüdruk. Aga mis saab teisest pensionisambast edasi, mis selle rahaga peaks tegema? Jagame inimestele laiali?
KS: Ma arvan, et siin on Andrus Ansipil samasugune seisukoht, nagu tal oli eluasemelaenude osas - et panku ei tohi üllatada. Ma arvan, et tänane valitsus jätab teie poolt makstud teise pensionisamba maksed ja riigi poolt makstud maksed pankade algkapitaliks.
