Postirongi viimne reis: Õnnetuskoht Jõgeva ja Kaarepere vahel 3. juunil 1924. Purunenud rong tagantvaates. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Kell lõi kesköötundi, kui Tartu vaksalist kostis rongivile. Valgast tulnud postirong nr 4, vaguneis 284 reisijat, jätkas teed Tallinna poole. Paljud inimesed heitsid pinkidele magama, et sõit pealinna rutem mööduks. Enne kella veerand kahte öösel peatus rong Kaarepere jaamas ning asus seejärel Jõgeva poole teele. Kui algas pikk sirge allamäge, suurendas rong kiirust.

Vedurijuht Anton Einer vaatas üksisilmi ette rööbastele. Tee paistis sirge ja korras. “Äkki nagu välgukiirusel kadus tee silme eest. Kole tõuge. Vististi nii kiire, et mingit valu ei tundnud,” kirjeldas Einer, kes jõudis veel õhkpidurit tõmmata, enne kui ta rongist välja kraavi paiskus. Imekombel pääses mees vigastusteta. Vedur oli aga raudteetammilt alla lennanud. Einer mõistis, et on toimunud ränk õnnetus.

Avalehele
6 Kommentaari