Toidulisandi toime oleneb suuresti inimese elueast, tema senisest toitumisest ja elustiilist. Tavatoidu soovituste andmisel tuleb arvestada igaühe tegevuse, elukutse omapära ja ainevahetuse individuaalsusega. Menüü koostamisel ja tegeliku dieedi jälgimisel peab selgitama, kas keha vajadused on kaetud. Keemilise defitsiidi ennetamiseks tingimata muutma toiduvalikut. Neidsamu asjaolusid tuleb arvestada ka toidulisandite soovituste puhul.

Milline toidulisand valida?

Toidulisandi ostmine on retseptiravimist keerukam. Viimasel juhul kirjutab arst täpse nime, apteeker väljastab ning kasutaja annab vajaduse korral tohtrile tagasisidet, kas ravim sobis või mitte.

Eestis ja mujalgi Euroopas on toidu­lisandite hulka arvatud näiteks kontsentreeritud mitmekomponentsed taimsed ollused, lisaks vitamiinid ja mineraalained. Kui õigesti ja oskuslikult valida, võib uuem toidulisand anda paremaid tulemusi kui eelmise põlvkonna oma, kus sama probleemi leevenduseks sooviti ainult ühte komponenti sisaldavat preparaati.

Hea näide on liigeseprobleeme leevendav toode, kus ühes tabletis on glükoosamiinsulfaat ja kondroitiinsulfaat – tuttavad juba eelmise põlvkonna liigeseprobleemide puhul soovitatud toodetest. Uudne on see, et samas tabletis on nüüd veel kümme komponenti, millel tähtis osa nii liigeste kui ka organismi üldises ainevahetuses. See toidu­lisand sobib eeskätt vanemaealistele ning on juba leidnud hea vastuvõtu, nagu näitab tagasiside apteekritelt ja perearstidelt. Kui liigeseprobleemid on tekkinud nooremas eas, on vaja mõelda, kas kõigepealt poleks vaja lahendada nooruki toitumisprobleemid, mis on pahatihti liigeste „enneaegse” vananemise põhjuseks, ja siis valida just eale sobiv toidutõhustus toidulisandite abil.

Kellele, miks ja millal?

On küll üsna arusaadav, et toidulisandeid vajatakse toidu täiustamiseks eeskätt elueas 40+. Miks?

Elu jooksul toimub tõepoolest mõningane „kulumine” ja hormonaalse tasakaalu muutus (menopaus jm). Oskuslik toidu tõhustamine aitab neist muutustest tingitud vaevusi leevendada ja aegsasti ennetada. Peamine probleem ongi toidulisandite suur individuaalsus ning oskus toitu ja toidu tõhustamist individualiseerida ja ajastada – millises elueas ja millises kooskõlas mitmekesise täisväärtusliku toiduga. Toidulisandeid on vaja soovitada ka mõningate geneetilisest tagapõhjast tingitud individuaalsete ainevahetuseripärade puhul (nt aneemia, suhkruhaiguse jms korral).

Praegusel ajal on sagedasti muret liigse kehakaaluga. Probleemi lahendamiseks on muidugi eeskätt toitumissoovitused, aga selle foonil sobib toitu tõhustada ka toidulisanditega, millel on tõestatud mahe toime ainevahetuse ergutamiseks (eriti eakamatel üldise ainevahetuse madalseisu parandamiseks).

Toidulisandeid peaks valima igal juhul apteegis vastava nõuande alusel. Need ei asenda individuaalselt sobivat mitmekesist täisväärtuslikku toitu, küll aga on abiks, et leevendada elueast või ainevahetuse omapärast tingitud terviseprobleeme. Oskusliku toitumisega ja toidu tõhustamisega saab ära hoida enne­aegset vananemist ning leevendada individuaalsest ainevahetuse omapärast tingitud probleeme.

Nagu kõige, nii kehtib ka elustiili ja terviseprobleemide puhul igivana tõde – mõõdukus, mõõdukus, mõõdukus! Eriti on toetust vaja mitmetele elundsüsteemidele: liigestele, luudele, südamele ja veresoonkonnale. Samuti nägemise ja närvisüsteemi turgutamiseks õppuritele ja arvutiga töötajatele, teatud vanuses meestele, raseduse ja menopausi ajal naistele või üldise immuunsuse heaks.