Kes ajas inspektor Kapi öösel välja pätte varitsema? Kes ütles: kükita roostikus kuude kaupa iga jumala öö? Kes sundis Kapi öösiti metsa, kui sadistidest salakütid mootorsaagidega põdrakeresid tükeldasid? Kes kamandas Kapi vene sõjaväeossa, et andke kitsed siia, ja trahv makske ära? Keegi ei sundinud. Kapp ise läks. Kapi elu polegi muud kui üks pidev töö, töö ja töö. Sest üks reeglitest, mille järgi inspektor Kapp joondub, on: tööd tuleb teha kirega! „Salapüük käib öösel. Päeval käib praadimine!“ Püksiviigid on Kapil nii teravad nagu läheks ta Võrtsjärve kaldalt pilliroo vahelt otse ooperisse. Rõõmsameelne, rühikas. Naerab valjult, suhtleb rõõmuga. Hiljaaegu teinud Kapiga juttu vanem mees. „Härra Kapp, kas te mäletate, kunagi te kontrollisite mind!“ Kapp ei mäletanud, härra tuletas meelde. Kapp olnud vanades vattides, konfiskeeritud västar (ahing) oli käes. Härra tulnud Kapi juurde (samuti västar käes) ja arenes järgmine dialoog. „Noh, kuis sul om?“ (et kuidas ahingupüük läheb?) „Ah, ei midagi head!“ vastas Kapp. Mees oli näidanud uhkust varajamata oma kalasaaki, Kapp öelnud, et on inspektor ja teinud kopsaka trahvi. „Sa oled hea inspektor!“ kiitnud mees, „annad vähemalt kala tagasi. Räägi, kas sa inspektor Kappi tead?“ „Tean ikka!“ „Vaat see on sitt mees! Me plaanime, et annaks talle korraliku kitli! Kus Kappi leida võiks?“ „Ma võin juhatada!“ „Oo, tore! Sulle too või puttel!“ „Mina olengi inspektor Kapp!“ „Mine sa ka õige! Lolli juttu ajad!“ ütles mees. Ja kui oli Kapile silma vaadanud: „Anna andeks! Ole hea, unusta ära!!!“ Austades inspektor Kapi soovi, on artikli kommenteerimine blokeeritud. Küll aga võivad lugejad, kellele meenub mõni vahva seik Võrtsjärve kalameeste elust, jagada seda loo autoriga aadressil madis@ekspress.ee.
« Avalehele