Tippkokk avas hoolimata masust uue äri
Roman Zaštšerinski rõõmustab, et jõudis masu ära oodata. Tänu kriisile õnnestus tal realiseerida ammune unistus päris oma söögikohast. Ta soetas hingusele läinud restoranidelt soodsalt profiköögitehnika ning hankis ruumid Ilmarise kvartalisse. Moon avab uksed tuleva nädala teisipäeval.
Eestis on see esmakordne, et professionaalid käivitavad ilma investoreid ja laene kaasamata oma söögikoha.
Et raha polnud siiski piisavalt, tuli Zaštšerinskil oma meeskonnaga ehitustöödest sisekujunduseni kaasa lüüa. Meeskonnaks vennad ja abikaasa.
Tšaikovski restoranis peakokana töötav Igor Andrejev on Romanile küll tädipoeg, aga venelastel olevat kombeks lähisugulasi ikka vennaks kutsuda. Sommeljeest abikaasa Jana Zaštšerinski on kahele tippkokale sobiv partner.
Ka kuueaastane poeg Ruben lubas hakata uues kohvikus kakaod pakkuma. Ta oskab ladusalt rääkida nii eesti kui vene keelt, sest kodune keel on eesti keel, aga vanavanematega räägib Ruben vene keeles.
Kõige kõvem nimi Moonis on Roman Zaštšerinski ise. Karjääri alguses töötas ta tipprestoranide Bonaparte’i, Stenhusi ja Pegasuse peakokkade käe all. Restorani Ö peakokana noppis Roman kõrgetasemelist gurmeed valmistades tiitleid ja tunnustust paljudelt konkurssidelt ning mitu korda on ta tunnistatud parimaks peakokaks.
Ta on oma kulinaarseid hõrgutisi valmistanud nii vabariigi aastapäeva vastuvõttudel kui välisdelegatsioonidele. Ka Eestit väisanud Jaapani imperaator sai osa kuulsa koka kulinaarsest talendist.
Gurmeeroogi valmistab ja katsetab Roman endiselt restoranis Ö. Aga kohvikus Moon on ta tagasi pöördunud oma juurte – klassikalise vene köögi juurde (ta õppis vene toitude saladusi juba poisikesena vanaema käe all).
Moonis suudetakse odavast toorainest valmistada hästi sobivate maitsekooslustega toite, luua selgeid ja puhtaid maitseid. Zaštšerinski leiab, et praegu tahavad inimesed süüa kiiresti ja lihtsalt ega taha maksta komplitseeritud toitude eest.
Moonis valmistavad kaks tippkokka pliidi taga just seda, mis neile kõige rohkem meeldib. Ja klientide ootused on kõrged, sest kohviku avamisest neli päeva on juba ette reserveeritud.
Mooni menüü vaheldub sõltuvalt saadaolevast toorainest. Lähtutakse ikka sellest, mida hetkel on õnnestunud värskelt hankida. Puhaste maitsete saamiseks kasutatakse kohalikku toorainet.
Trükitud menüüd siit ei leia, sest nii roogade kui veinivalik vahetub pidevalt. Veinid pärinevad enamikus vanast maailmast, selgitab aastaid Sommeljeede Liidus tegev olnud Jana ja lisab, et uue maailma veinid on liiga keerulised ning rohkete maitsekombinatsioonidega. Vanu prantsuse või itaalia veine on hõlpsam taotluslikult lihtsa toidu juurde sobitada. Kogu menüüd pidevalt vahetada pole ka põhjust, kuna oma lemmikhittide pärast ju ikka tullakse.
Road on kohased restoranile, aga Moon on nime poolest kohvik. Lihtsamas kohvikumiljöös tunneb külastaja end mõnusamalt ja vabamalt ning põhitähelepanu koondub toidule.
Juhukliente Roman ei püüa ja ega Võrgu tänavat ning seal asuvat kohvik Mooni polegi Ilmarise kvartali külje alt lihtne leida.
Zaštšerinskitele on oluline kohalik klient, kes tuleb sööma. Madalad tooraine ja rendihinnad võimaldavad täna soodsate hindadega söögikohta pidada.
Mooni toitude hinnad algavad 70 kroonist. Kõige kallim praad (grillitud veisefilee praetud rosmariinikartuli ja punase veini kastmega) maksab 175 krooni.
Teine võimalus on Zaštšerinskite retsepte kodus järele proovida. Samal ajal söögikoha avamisega sai vanaema Maria Zaštšerinski abiga kaante vahele ja jõuab peatselt raamatupoodidesse Romani ja Igori lapsepõlve maitsemälestusi sisaldav kokaraamat “Vene köök”. Ühe retsepti Romani uuest kohvikumenüüst leiate ka tänase Ekspressi Crème’i küljelt.
