Tõeks saanud kriisiõppused

Kolm näidet terrorirünnakutest, mis toimusid terroristsenaariumiga kriisiõppuste ajal: 11. september USAs, 2005. aasta pommiplahvatused Londoni metroos ja bussis ning parvlaeva Estonia hukk Läänemerel 1994. Kõik kolm toimusid väga sarnaste legendidega kriisiõppuste ajal.

7. juuli 2005, London

Täpselt samal ajal, kui Londoni metroos ja linnaliinibussis plahvatasid terroristide pommid, korraldas mees nimega Peter Power oma kriisihaldamisfirmaga Visor Consultants Ltd salapärase tundmatu kliendi tellimusel kriisiõppust. Visori õppus oli täpipealt identne tegelikult toimunud terroriaktidega. Hiljem samal päeval ands Power ITV telekanali ­uudistes intervjuu, milles jagas oma operatsiooni kohta selgitusi:

“Täna me korraldasime ühe firma tellimusel kriisiõppust. Ja kõige kummalisem on, et meie legend sisaldas üheaegset rünnakut metroorongidele ja pealmaatranspordile. Nii et me pidime korraga ümber lülituma väljamõeldult tegelikkusele.”

11. septembri kriisiõppus: lennukid rammivad hooneid

11. septembril viis USA kaitseministeeriumi ja CIA üks allasutus ellu kriisiõppust, mille stsenaariumi järgi Washingtonist Dullese rahvusvaheliselt lennuväljalt startinud kujuteldav lennuk pidi rammima üht neljast vaid mõne miili kaugusel Pentagonist Virginia osariigis Chantillys asuvast riikliku õhuvalveteenistuse (National Reconnaissance Office – NRO) tornmajast. Lennuk, mis väidetavalt rammis Pentagoni – American Airlinesi lend 77 –, startis samalt lennuväljalt 11. septembril kell 8.20.

Kui stsenaarium New Yorgis ja Pentagonis tõeks pöördus, peatati NRO õppus ja peaaegu kõik teenistuse kolm tuhat töötajat, kes valvavad riigi taevas toimuvat, saadeti koju.

Valitsuse sõnul oli “veider kokkusattumus”, et kaitseministeeriumi ja CIA alluvuses töötav sõjaline luureasutus NRO oli kavandanud kriisisimulatsiooni maja rammiva lennukiga 11. septembri hommikuks.

Estonia katastroof

Parvlaev Estonia seni lahendamata hukk 1994. aasta septembris Läänemerel teel Tallinnast Stockholmi on kolmas hiidkatastroof, mis toimus militaarõppuse käigus. Parvlaev Estonia oli saanud mitmeid pommiähvardusi ja osalenud 1994. aastal vähemalt kahel pommistsenaariumil põhineval kriisiõppusel, millest üks tehti veebruaris ja teine päev enne laevahukku. Kriisiõppuse legend nägi ette, et “pommid” plahvatavad umbes poolel teel Eestist Rootsi, kus laev septembris tegelikult uppus.

Estonia katastroof toimus kümme päeva kestnud NATO mereväeõppuse Cooperative Venture 94 esimesel päeval. Õppusel pidid rohkem kui 15 laeva ja merelennuvägi harjutama sealsamas lähedal “humanitaar- ja päästeoperatsioone”.

NATO päästjad ja päästetehnika oleksid võinud nii mõnegi inimelu säästa. Kohalelend oleks võtnud vähem kui tunni. Miks nad appikutsele ei reageerinud? Tõendid näitavad, et Estonia Mayday-signaali segati, nagu ka kogu piirkonna raadiosidet. Rahvusvaheline Mayday-kanal VHF kanal 16 ning kanal 2182 olid blokeeritud.