Toidupank päästab osa poetoitu äraviskamisest
Ameti mööndus on oluline: tänu sellele visatakse ära vähem toitu ja jagatakse see abivajatele. Köis, millel kõnnitakse, on aegumismärgistus “parim enne” ja “kõlblik kuni”. “Kõlblik kuni” tähendab liha, piima, salateid, mis on aegunult tervisele ohtlikud ja tuleb ära visata. “Parim enne” aga on kuivained ja konservid, mis on söödavad ka pärast aegumistähtaja möödumist.
Hulgilaod ja supermarketid viskavad ära tohutu koguse toitu. Keskkonnateabe keskuse andmeil viidi mullu Tallinna prügimäele 9226 tonni toidujäätmeid.
Toidupanga tegevuse kohta avanes läinud neljapäeva hommikul järgmine pilt: grupp nailondressides ja vene keelt rääkivaid mehi tassib toidukaste kaubikusse, mille uste ääred on pitsina roostes.
Need mehed on vabatahtlikud, kellest paljud on kunagi varem hädas olnud.
Kaubikusse läheb sada toidukasti. Igas kastis on värske sai, kilo tomatit, kilo nektariini, kaks kurki, šokolaadikreem, mahl, mitu pakki suppi, tee ja veel üht-teist. Üks kast võrdub ühe pere toiduga: kokku 200 krooni eest.
Toidukastide tassimist jälgib hollandlane Piet Boerefijn. Lehed pole temast kirjutanud, aga ta on Toidupanga algataja, kes on 16 aasta jooksul vahendanud Eestisse 64 miljoni krooni eest abi ning saanud Hollandi kuningannalt ja Eesti presidendilt tänuks ordenid.
Boerefijn räägib, mis vahe on eestlasel ja lätlasel: kui lätlase ukse taha tullakse abi pakkuma (teades, et inimene on hädas), siis lätlane on rõõmus ja tänulik. Eestlane aga lööb ukse kinni – tal on häbi olla hädas.
Järgmine toidubussi peatus: Balti jaama kõrval ühes siseõues avab automaatika kõrged metallväravad. Päästearmee maja ees tõstetakse maha kastid 45 perele.
Kolmas lüli ketis on kristlikud organisatsioonid Põhja-Tallinnas, kuhu inimesed toidule järele tulevad.
“Mulle pakki ei anta,” naerab väärika kõhuga kaubikujuht Toivo. “Ma olen liiga suur.”
Iga kuu saab paki seitsesada peret. Nimekirjas on need, kel pärast eluaseme eest maksmist jääb alles vähem kui 1000 krooni pere esimese liikme ja 800 krooni iga ülejäänud liikme kohta (kusjuures 300kroonise lapsetoetuse õigust neil pole). Tallinnas on selliseid peresid 2124!
Esimesed pakihuvilised on kohe kohal, näpu vahel kaks tühja kilekotti. Need pole pundunud nägudega parmud ega vilavate silmadega noored mehed. Enamik on lastega üksikemad – maitsekalt riides, väga tülpinud olekuga. Naised künnavad pilguga põrandat: teretavad ja tänavad, pilk maas.
Mõned noored mehed tulevad ka. Pereisad ilmselt.
Nad kõik näevad ülimalt tavalised välja. Kui nad tänaval vastu tulevad, ei oskaks aimata, et käisid abipakki toomas. Aga nad kõik on töötud.
■ augustis 2008: 341 peret, kus on 499 pereliiget
■ 2009: 1003 peret, us on 1575 pereliiget
■ 2010: 2124 peret, kus on 3500 pereliiget
Allikas: Tallinna sotsiaalamet
