Eestlaste traditsiooniline toitumisstiil on pärit ajast, mil töötati pikki päevi põllul. Kestev raske füüsiline töö, mis kulutab palju energiat, aga tähendab teistsugust söömisstiili kui kontoris veedetud päevad seda eeldaksid.

Ka kokkuhoidlikkus kipub eestlastel veres olema. Tervislik toit on ebatervislikust kallim ning sageli püüavad väiksema sissetulekuga inimesed kokku hoida toidu tervislikkuse arvelt. Samas on toiduvalik kauplustes hästi suur ning inimestel on kerge osta kokku palju erinevaid kõrge kaloraažiga toiduaineid.

Omaette teemat vääriksid eestlaste pidulauad. Traditsioonid on visad taanduma ning korralik pidulaud on tihtipeale seapraad, lisaks suvel grillitud kaelakarbonaad ja grillvorstid või kõrge rasvasisaldusega hapukoorega tehtud salatid, mille juurde juuakse ohtralt alkoholi. Ja peo lõpetab tort või kringel või mõlemad.

Banketilauad on küll kaunid, kuid väga sageli on ka seal tervislikud suupisted vähemuses - lõviosa pakutavast moodustub kõrge kalorsusega lihast, juustudest, vahustatud leivakatetest, kusjuures värske aedvili, rohelised salatid, paprika-, kurgi- või tomatilõigud jäävad vähemusse. Ise bankettidel viibides olen märganud, et pakutavad puuviljavaagnad aga tühjenevad kõige kiiremini, ju siis sööjad sooviksid ikkagi tervislikku.

Toiduvalikut mõjutab ka vanus - noortel pole tervislikuks toitumiseks sageli aega, vanadel aga napib isu ning motivatsiooni endale süüa teha. Ülekaaluliste laste puhul peaks ka puuvilja osa olema tagasihoidlikum ning suurendada tuleks aedvilja osakaalu.

Tervise riskifaktorite pingerida

Maailma terviseraportis on välja toodud kümme terviseriskifaktorit. Neist viis on otseselt seotud toitumisharjumustega - kõrge vererõhk, alkoholi tarbimine, rauadefitsiit organismis, kõrge kolesteroolitase ja ülekaal. Ülejäänud viis on ebaturvaline seks, suitsetamine, vee kvaliteet, sanitaartingimused ja vähene hügieen ning tahkekütuste suits siseruumides. Nagu näha, on enamike riskifaktorite ärahoidmine elustiili ja valikute küsimus.

Seda, kui lihtne on teha tervislikke valikuid, näitavad ka Eesti südame-veresoonkonna haiguste preventsiooni juhised. Viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas aitab langetada haigestumist kroonilistesse haigustesse kuni 20%. Üks portsjon alandab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse 4% ja südameinfarkti 6%, samuti aitab see alandada vererõhku.

Väär toitumine võib viia erinevate haigusteni. Neist tuntumad on ainevahetushaigused (näiteks podagra ja II tüübi diabeet), südame-veresoonkonna haigused (kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos ja südame isheemiatõbi), rasvumine ja seedeelundite haigused, näiteks reflukstõbi.

Pilk toidusedelisse

Soovitav puu- ja köögiviljanorm päevas on 400-500 grammi, eestlane tarbib keskmiselt 260 grammi, olles uuringute kohaselt Baltimaade madalaima puu- ja köögiviljade tarbimise harjumusega. Ka Põhjamaade uuringutes on eestlased puu- ja köögiviljatarbimiselt viimased.
Lihtsaim meetod päevast värske toidu hulka suurendada on väikeste vahepalade harjumuseks muutmine - suupäraselt sobivad selleks vahepalaks näiteks õunad.

Enamik eestlasi võiks oma puu- ja köögiviljatarbimisharjumuse rahumeeli kolmekordistada. Kahekordistada v&a mp;o tilde;iks kalasöömise ja leivatarbimise ja valgest jahust valmistatud toodetest hoopis loobuda.

Ise toidu valmistamine on reeglina tervislikum kui tööstuslikult eelvalmistatud toitude kasutamine. Seda mitmel põhjusel. Ise toitu tehes on võimalus otsustada tervislikumate taimsete õlide kasuks ning vältida margariiniga praadimist, vähendades nii transrasvhapete osakaalu toidus. Ka lisatakse ise süüa tehes üldjuhul vähem soola ning soola asemel saab kasutada küüslauku, ürte ja maitsetaimi.

Toit ja liikumine

Kui rääkida tervislikumast eluviisist, on toitumine ja liikumine omavahel tihedalt seotud. Nagu ülal mainitud, kui eluviis ei eelda pidevat tööd vabas õhus, tuleks liikumise osakaalu suurendada ja toitumise oma korrigeerida.

Kaks-kolm korda nädalas pool tundi korraga liikumist on suhteliselt vähe, seega tuleks sellise eluviisi puhul kaloritarbimisel pilk peal hoida. Ohtram liikumine lubab veidi vabamat toiduvalikut.
Uuringud näitavad, et 53% meestest ja 47,4% naistest liigub alla kahe korra nädalas. Olulisel määral on kasvanud ka istuva töö hulk.

Samas on liikumiskäitumine küllalt hõlpsasti ümber hinnatav ja mõjutatav. 2006. aastal tehtud uuringus selgus, et 50% eestlastest põhjendab vähest liikumist ajanappusega, vanemad inimesed arvavad, et nad on liikumiseks liiga vanad. Kolmas populaarne mitteliikumise põhjus oli „Tervis ei luba".

Sama uuringu järgi aga on eestlased - vähesele liikuvusele vaatamata - teadlikud liikumise tähtsusest. 71% vastanutest teadis, et liikumine parandab meeleolu, kolmandik vastanutest, et liikumine alandab kolesterooli hulka organismis ning umbes pooled teadsid, et liikumine on kasulik südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks.

Oluline oleks teada ka seda, et ei vanus ega haigus ei peaks olema mitteliikumise põhjuseks. Pigem vastupidi - kui enne pole olnud mahti tervisele mõelda, tuleks seda teha nüüd.

Keskmine füüsiline aktiivsus võiks olla 3,5 tundi nädalas, millele lisanduks n-ö olmeline liikumine - tööle ja tagasi.

Tasub teada!

• Toidukordade arv on oluline.

• Ka sale inimene võib toituda südamele ebatervislikult.

• Puudu on taimsetest õlidest, puu- ja köögiviljadest.

• Magusad söögid-joogid on laste kiusajad.

• Liikumisel on väga tähtis, et harrastus kujuneks harjumuseks.

• Liigne nälgimine hävitab lihased (katabolism).

• Madalama sissetulekuga inimesed söövad vähem tervislikult.

• Väsimus ja ületöötamine on tervisliku eluviisi harrastamise takistajad.