Ehmunud Blair üritas selgitada, et 2003. aastal ei pommitatud Saddam Husseini üldse ilmaasjata. Blair küsis ettekandjalt, kuidas siis täna Süürias peaks käituma, kas ei peaks pommitama.
Süüria teemale ei vastanud ettekandja musta ega valget, kommenteerides hiljem, et tähtis riigimees tahtis lihtsalt "juttu Iraagi ilmaasjata ründamise teemalt kõrvale juhtida".
"Tore küll. Tuled söögikohta, tellid ühe segasalati - ja teatatakse, et oled vahistatud!" ütes Blair ajakirja Economist teatel.
20. märtsil 2003 alustas USA juhitud nõndanimetatud "agarate koalitsioon" Iraagi pealinna Bagdadi pommitamist. USA president Georg W. Bush teatas, et "jumal käskis" teda Iraaki rünnata. Mingeid tõendeid aga, et Iraak oleks süüdi olnud New Yorgi pilvelõhkujate ründamises, Bushi ega Blairi valitsusel polnud.

The Economist märgib, et hiljutine juhtum on juba viies, mil endist peaministrit rahvaalgatuse korras vahistada tahetakse. YouGov nimelise küsitlusfirma andmetel arvas veidi alla poole brittidest, et peaminister Blair oli osaline massimõrvas. Mingeid massihävitusrelvi, mida Inglise sõjavägi Iraaki hävitama läks ja millest Blair suure suuga kõnesid pidas, Saddamil ei olnud.

"Agarate koalitsiooni" (coalition of the willing) kuulus teiste Ida-Euroopa riikide hulgas ka Eesti. Eesti kirjutas koos Poola ja teistega alla nn. Vilniuse kirjale, milles rõhutati, et allakirjutavad riigid usaldavad Ameerika luureandmeid. 

Suursaadik Harri Tiido on Eesti Päevalehele öelnud, et seda lauset soovis Eesti koos mitme allakirjutanuga tekstist kõrvale jätta, sest Iraaki süüstavad andmed polnud sugugi selged. Ent tempo tõttu tuli Ameerika sõjaväetegelase koostatud kiri alla kirjutada nii, nagu tekst ette antud oli.