Toomas Kullerkupu vilets elu ja Daniel Baini loodetav edu
48 tundi on piisav aeg, et elu üle järele mõelda, ütleb Toomas Kullerkup murtult. “Ma andsin endast tööandjale kõik - kui vaja, sõitsin ka kell kolm öösel kohale. Ohverdasin ka oma teise abielu. Töö oli pingeline, tihti ütlesin abikaasale väga halvasti.”
Toomas Kullerkup oli üks õnnelikest, kelle Ariko Reserv valis tööle superettevõttesse Galvex Estonia. Tema ametinimetus oli algul mehaanikainsener, kuid ta vallandati juba haldusdirektori kohalt.
Ta alustas 2001. aasta kevadel Rävala puiesteel Hoiupanga majas, suve lõpus oli ta juba Muugal. Uue suurtehase ehitamisega oli probleeme palju. Galvex Estonial oli hoonestusõigus alale, millele olid ka teised pilku heitnud ja sinna mõnegi objekti paigutanud.
Keeruline käivitamine
10. juuni õhtupoolikul on Galvex Estonia OÜ nõukogu esimees Daniel Bain ja peadirektor Patrick Queen murelikud. Suurim tööstuslik välisinvesteering Eestisse kipub sattuma ebaõiglaselt halba valgusesse.
Tegemist on hiiglaslikku hoonega, kus on tohutute terasplekirullide ladu ning sadade meetrite pikkune ja üheksakorruselise maja kõrgune kuumtsinkimise liin, kus plekk sööstab tohutu kiirusega keeva tsingi sisse.
"Kas arvad, et oleme siin seitse aastat nalja teinud?" küsib Bain. "Kas 200 miljonit dollarit on Muuga sadamasse investeeritud niisama?"
Tehase seadmed tarnis üks selle ala maailma parimaid Itaalia firma Danieli ja seda ehitasid itaallased. Tehase ehitust krediteeris Euroopa suuruselt teine pank – HypoVereinsbank. USA saatkond Tallinnas nägi vaeva, et Galvex saaks litsentsid ja kvoodid müügiks Ameerika turule.
Koondatud Kullerkup arvab, et ta toodi ohvriks. “See Lõuna- Euroopa jaoks mõeldud elektroonika ei tahtnud Eestis talvetingimustes töötada. Seetõttu tekkis palju praaki, mis viidi EMEXisse või kasutati pakkematerjali tegemiseks.” Käivitamine läks raskelt. Metallivahendaja, oma ala tunnustatud ekspert Barry Bernsten pani oma osaluse müüki juba sügisel ja teine suurosanik, New Yorgi investor Daniel Bain vajas süüdlast, arvab Kullerkup.
Kaotajaid oli teisigi. Bain koondas eestlastest juhid: tegevdirektor Toomas Tuul, tootmisdirektor Martin Mehilane, haldusdirektor Toomas Kullerkup, transpordi korraldaja Vaido Bötker, logistik Sander Tammela ja vahetuse meister Eduard Enns. Neist nelja - Kullerkuppu, Tammelat, Bötkerit ja Ennsi süüdistati suure koguse metalli kadumises.
Kummaline e-kiri
Elektronkiri, milles oli sõna "salaja", oli saadetud EMEXi töötaja Marek Aigro poolt Toomas Kullerkupule, kuid see oli mõeldud Galvex Service logistikule Sander Tammelale.
See kiri puudutas umbes 104 tonni pakendijäätmeid, mis viidi tehasest välja Emexisse sügisel 2002. “Seetõttu oligi märge "salaja", sest metalli saanud sel hetkel tollitsoonist veel välja viia, selgitab Kullerkup. Hiljem said küsimused lahendatud. Kui Äripäev väitis, et metalli kadus 40 miljoni krooni eest, siis 104 tonni vanametalli maksab tunduvalt vähem,” hindab ta. Tonni vanametalli hind jääb nii 500 ja 1500 krooni vahele, selgub vestlusest Emexi tootmisdirektori Kuldar Suitsuga.
Kui Äripäev viitab 2000 tonni metalli kadumisele, siis see saab olla vaid puudujääk arvestuses, kinnitab Kullerkup. “Sisse tulevat materjali ei kaalutud, valmistoodangu kaal ei töötanud, praagi arvestus käis koefitsendiga.”
Ka peadirektor Patrick Queen kinnitab, et Äripäevas avaldatud numbrid on tugevalt liialdatud.
Sander Tammela sõnul, kes täna nõuab oma tööle ennistamist kohtu kaudu, ei töötanud Galvexi laoarvestuse programm korralikult.
Bain soovitab asja võtta tasakaalukalt ja mitte üle dramatiseerida. “Meil on äärmiselt kahju, et info sattus ebatäpselt Äripäeva. Ärilehe esikaanel pealkirja all "Suurvargus Galvexis" olnud Tuul ja Mehilane ei olnud üldse võimaliku vargusega seotud.” Bain ei soovi asja ennem kommenteerida kui uurimine on selgitanud kogu tõe.
Asja uurib nii keskkriminaalpolitsei kui ka Galvex Estonia on palganud sõltumatud laomajanduse eksperdid. Galvex Estonial on kahtlus, et nende ekstöötajad toimetasid liiga kergekäeliselt metalli Emexisse ja neile meeldis liigselt tegelda pakkematerjali valmistamisega ajal, kui seda ei vajatud. Samuti on ette heidetud, et osa pakkematerjali valmistati vahetusmeistri Eduard Ennsi Vändras paiknevas ettevõttes Greenline.
Baini peen äri
Kahtlemata peab Eesti Daniel Bainile tema pühas ürituses pöialt hoidma.
Kahtlemata oleks Eesti majandusle igati kasulik Galvexi edu.
Kahtlemata on Bill Clintoni maaletoomise sponsor Galvex Estonia probleemides, millele osutab ka juhtkonnavahetus. Toomas Tuult asendab šotlane Patrick Queen. Väidetavalt on jalgealune on kuum ka Galvex Service'i direktoril Jouni Rättyäl.
Probleemidele viitab ka asjaolu, et Galvexi üks omanikke Barry Bernsten üritas müüa 45 protsenti Galvexi aktsiatest Soome kontsernile Rautaruukki. Soome ajaleht Kauppalehti teatas, et Rautaruukki, mis on ise suur tegija metallitööstuses, sealhulgas ka kuumtsinkimise alal, ei soovi Muugal paiknevat tehast osta.
Bain kinnitab, et Bernsteni lahkumine ei ole seotud metalli kadumisega vaid partneri isiklike põhjustega. Ka tehas töötab sujuvalt ja toodangu kvaliteet on suurepärane, rõhutab Bain.
Kui Galvex alustas, siis räägiti sadamas, eriti nende hulgas, kes igatsesid endale Galvexi maatükki, et see on Venemaal Peterburi lähedal paikneva Tšerepovetsi metallitehase omanike äri, kes on palganud asju ajama New Yorgi advokaadid.
Nüüd jääb vastupidine mulje. Tegemist on USA metallitöösturite äriga, kes üritavad pääseda kvootidega kaitstud turgudele.
Mis on Galvex Estonia?
* Kuumtsingitud terast valmistav tehas Galvex Estonia on koht, kus valdavalt Ameerikast pärit terasplekk galvaniseeritakse ehk kuumutatakse ja kastetakse tsingivanni, mille tulemusena tonni hind tõuseb märgatavalt. Seejärel müüakse toodang Aasias ja Euroopas, aga osa viiakse ka tagasi Ameerikasse.
* Galvex Estonia osutab kuumtsinkimise teenust Galvex Trade’ile, mis on on Bermudal registreeritud kontserni emafirma. Seejuures nii plekirull kui ka tsink kuuluvad Galvex Trade’ile. Logistikateenuseid pakkus Galvex Service.
* Investeeringu maht – 205 miljonit dollarit. Kaks kolmandikku Galvexi, endise nimega Ruma Estonia investeeringust tuli Saksa suuruselt teise panga HypoVereinsbank vahendusel.
* Sündikaadis osalesid ka Banca Commerciale Italiana ja UniCredito Italiano. Viimane kattis 95 protsenti poliitilisest ja 85 protsenti äririskist. Väiksema osa investeeringust katsid Itaalia ekspordikrediidi agentuur ning Danieli, seadmete tarnija Itaaliast.
* Ettevõttes töötab 128 inimest.
