Ebanõukogulikult glamuurne vastuvõtt lõi hingekella töörahvariigi elustiilile ning oli äratuskellaks noortele, keda kümmekond aastat hiljem hakati nimetama võitjate põlvkonnaks. Palace'i haldav Finest Hotel Group (FHG) oli teadaolevalt esimene rahvusvaheline äriühing Nõukogude ­Liidus. 49 protsenti sellest kuulus Soome hotellikettidele, kuid värskelt jõustunud riikliku määruse põhjal pidi moodsas joint venture's olema enamusosalus nõukogude käitisel ning juhiks nõukogude kodanik. FHG juht oli Toomas Sildmäe ning üleliiduline määrus oli tema enda koostatud.

Kolmekümneaastasel mehel oli seljataga mõjukas karjäär. Tartu ülikooli majandusteaduskonnast suunati cum laude lõpetanud Sildmäe 1980. aastal Väliskaubandusministeeriumi voliniku asetäitjaks. See tähendas 21aastasena aseministri seisust.

Ja tegevust tal jätkus.

...Kus oli Sildmäe siis, kui meie olime Hirvepargis, küsis aastaid hiljem üks rahvusradikaal kurjalt.

Toomas Sildmäe oli siis Moskvas. Või uhas Tallinna vahel oma ameti-Volgaga, mis oli suurem ilmaime kui Mazerati praegu.

Esialgu ta "ajas välja raha, et luua väliskaubandusministeeriumile esimene automatiseeritud arvutussüsteem", siis hakkas vormima ühisettevõtete loomise korda. Laulvatele revolutsionääridele oli see arusaamatu ajaraisk, ent ambitsioonikamatele noortele, kellele ei sobinud raha nimel vahvlite küpsetamine, mõjus see magneedina.

Hea lastetuba

Kas võitjatel oli põlvkonnakaaslaste ees eeliseid?

Sildmäe ütleb, et tema edumaa ülejäänud võitjate põlvkonna ees oli kaks aastat, sest ta läks kuueaastaselt kooli ja tegi majandusteaduskonna läbi nelja aastaga: "Kui Suur Pauk käis, oli minul hoog sees. Mõned teatavasti alles ärkasid."

See on liiga tagasihoidlik hinnang. Professori pojana kuulus ta eliiti juba lapsena. Isa, Ilo Sildmäed, nimetavad tema kaasaegsed "tuntud kommunistiks" - ta oli ülikooli partorg ja prorektor. Noor spetsialist Sildmäe elas Tallinnas nende perekonnasõbra Vaino Väljase kodus. Ka ta ise jõudis kuuluda EKP ridadesse. 1976. aastal lõpetas ta Tartu eliidi-taimelava, Miina Härma nimelise keskkooli.

Iseloomu on vaja

Iseloomu Toomasel jätkus. TÜ majandusteaduskonda oli üks kõvemaid konkursse. Ülikooli sisse saamise nimel kehtestas noormees endale spartaliku korra: ta sõitis Käärikule, mis oli talle spordilaagri-aegadest tuttav koht. Liiatigi oli ta ema tuntud suusatreener. Ta tõusis koos liidu koondisega pool seitse, käis ujumas ja seejärel õppis kuni lõunani. Õhtupoolikul samamoodi. "Kolm eksamit sain viied, kirjandi kolme," ütles Sildmäe Postimees Extrale aastaid tagasi.

Toomase isa oli karm, näiteks ei tohtinud noor Tom kanda välismaiseid teksapükse. Küll aga sai ta kodust kaasa vajaduse omada head kunsti. Aastaid hiljem hakkasid nii tema kui vend Tõnis kunsti kokku ostma, pannes aluse märkimisväärsele Wiiralti jt Eesti graafikute kollektsioonile. Isalt päris Toomas ka jahilkäimise hobi. Hiljem kulus see marjaks ära, sest jahiseltskonnast vormus suur osa Eesti uuskapitalistide eliidist ning Sildmäe enda korraldatud Finesti jahtidest sai tärkava kõrgseltskonnaelu tippsündmus. Karuprae küpsetas ta ise.

Palace - oaas pealinnas

See eestiaegne hoone oli midagi palju enamat kui neljatärnihotell - lõhnav oaas pimedas Tallinnas. Kuhu mujale kui Palace'i oli võimalik USA ja Prantsuse saatkondadel end sisse seada? Seal tagasihoidliku valuutapoe leti ees kenitlesid ärikad, seal ajas oma suuri asju ­elukunstnik Carl Danhammer. Nälginud revolutsionääridele oli Peetri Pizza staatuse sümbol - järjekorrad Pärnu maanteel ulatusid Võidu väljaku valgusfoorini.

Sildmäele sai hotell Palace'ist tema finants­impeeriumi läte. Tema kabinetis oli antiikmööbel ja seintel mõistagi Wiiralt.

"Sildmäe oli tõeline visionäär, oma ajast kaugel ees. Tema ettekujutuses oli hotelli midagi sootuks erinevat kui Inturisti paranoia-turism," mäletavad tema alluvad.

Sildmäe jaoks pidi kõik olema laitmatu: kui tema oli ringkäigule tulemas, siis jooksis personal nii, et rätsepatööna valminud mustad ülikonnad leemendasid seljas.

Ilmaasjata ei nimetanud president Meri Sildmäed dändiks. Finestis joodi asjatundjatena parimaid veine, söödi parimaid roogasid, lauailuks parimate perekondade tütred. Sildmäe abiellus Bruno Sauli tütre Katriniga.

Eesti Ekspressi ristivanemad

Finesti majas asuvas esimese korruse kontoris on end sisse seadnud punt lumivalgetes päevasärkides mehi, firma nimi on Cross Development ja kõikmõeldavate ristaretustega nad tegelevadki. Seal sündis ka Eesti Ekspress. Toimetuserahvas ei pidanud kunagi Peetri Pizza sabas seisma. Kontori punasest tellisest seinal rippus veel pikk nimekiri projektidest. "Suurem osa neist elas lühikest ja ebaõnnestunud elu, kuid meie eesmärk oli sõnastatud: tootmisega me küll teenime raha, aga finantsteenused on meie unistus," ütles kord Hannes Tamjärv. Unistuse nimi oli Hansapank.

Mikk Titma väljaöeldud tiitel "võitjate põlvkond" oli lähemal, kui nad ­arvata oskasid.

1990. aastal Finesti majas kokku pandud aktsiaselts Rebacosse kutsututel oli igaühel oma funktsioon. Kriteeriumid olid: 30 eluaasta kandis, nutikas ja ökonoomika-haridusega. Neid omadusi Sildmäel jagus.

Üheksa meest käivad koos ühes Tallinna peenemas, aktsionär Sildmäe alluvuses oleva Palace'i Sky baaris. Pääse ülakorruse baari tuli all lunastada ning turvapealik Urmas ­Sõõrumaa käis aeg-ajalt ­kokteilirüüpajatelt pileti ettenäitamist nõudmas.

Nendel kohtumistel ei jooda kunagi teest kangemaid jooke, kuigi koosolekud algavad sageli kell kümme õhtul ja lõpevad vastu hommikut.

Mis Hansapangast edasi sai, on ajalugu. Sildmäe aktsiate väärtus panga üleminekul Swedbankile oli sadu miljoneid.

Kuigi Hansapangast sai kogemata külvatud rahapuu, peab ta oma elutööks Finesti loomist. Lisaks Palace'ile on talle aegade jooksul kuulunud Adavere tuulik, restoranid Toomkooli ja Sub Monte ja Karupesa hotell Otepääl. Ja muidugi St Barbara sellesama Vabaduse platsi ääres ning Pärnu kroonijuveel Rannahotell.

Võitjad poliitikas

16. novembril 1990 kirjutab Sildmäe Eesti Eks­pressis juhtkirja pealkirjaga "­Majanduslikust stabiilsusest ja debiilsusest", kus kritiseerib Eesti majanduspolitiikat: "Ei saa ettenägelikuks pidada valitsust, kes ettevõtjatelt viimast välja pumbates riiki kiirelt rikkaks püüab teha. Nii saab küll täna kõva raha, et sõita tähtsatele politiilistele kohtumistele rikaste riikide juhtidega, aga nii ei looda majanduslikku alust iseseisvale Eesti vabariigile."

1993. aastal asub Sildmäe Jüri Luige kutsel majandusministriks, kaotades kõvasti palgas. "Laariga oli kokkulepe, et olen poolteist aastat, ja selle ajaga pidin ühendama viis ministeeriumi." Sildmäe oli minister ühe aasta, kuna siis läksid vastuolud Isamaas nii teravaks, et ta lahkus. Heade maneeridega, lennartlikult terava keelega ja tark Sildmäe on ka Lennart Meri lemmikpoiss. Kui Laar tuli Meri juurde Sildmäe vabastamise otsusega, siis keeldus president seda allkirjastamast.

...Keila-Joa tõkkepuutaguses resordis toimus samuti plats-puhtaks-aktsioon: riigiisade suvilaid renditi nüüd välja rahandusringkondadele. Tärkav seltskonnakroonika kirjeldab tärkava finantsoligarhia lõkkeõhtuid: Sildmäe, Bergmann, Tamjärv...

Ministriksoleku ajal ajas Sildmäe korda ka Palace'i erastamist ettevalmistavad dokumendid. 1994. aastal sõlmib Sildmäe mantlipärija Toivo Jürgenson valitsuse korraldusega ASi Finest Palace asutamislepingu, riik osaleb aktsiaseltsis Palace'i hoonega.

Paraku sekkub sujuvasse plaani musta hobusena endine omanik, kes tahab 1930. aastal ehitatud hotellihoonet tagasi.

Õigusjärgse omaniku Tiio ­Blomdahli esindaja Viktor Kaasikuga käiakse kohut ühtekokku kümme aastat.

Päeval, mil viimne kohtukull Palace'i kohal tiivad kokku pani ja hoone Sildmäele jäi, pühkis mees ammu seks puhuks varutud 1996. aasta Dom Pérignoni karbilt tolmu ja täitis võidukarika.

On see olnud riigi poolt rahapaja kinkimine (Hansapanga asutamine) või on see olnud rahapaja küünte ja hammastega välja kaevamine?

Üksmeelselt nimetavad sõbrad Sildmäe edu valemina viibimist õigel ajal õiges kohas. Teiseks nimetatakse tema väga häid psühholoogi-oskusi. Ta ümbritseb end ülimalt lojaalsete partnerite ja alluvatega.

Hiltoni viimane ohe

Augustis 2006 andis Hilton teada, et tõmbab oma osalused Euroopast välja. Muu hulgas tähendas see ka Palace'i osaluse müümist. Kätte oligi jõudnud Ekspressi poolt ennustatud aeg, mil Eesti ettevõtete nõukogudes ei tehta enam otsuseid Eesti keeles.

Sildmäe teatab, et tal on omanike ning omanike omanike vahetusest villand: "Omanikud vahetuvad iga kahe aasta tagant ning iga omanikuvahetus on tähendanud investeeringute peatumist.."

"Aeg panustada uue loomisele ja jõulisele kasvule on küps," manifesteerib ta.

2007. aasta Äripäeva rikaste edetabelis on ta 32. kohal - tema varandust hinnatakse 804 miljonile kroonile. Ta firma Sencel võtab 2008. aastal dividende 35 miljonit krooni. Selleks ajaks oli portfelli kogunenud jaotamata kasumit ligi 400 miljonit.

Ta valitakse Tartu Ülikooli ­auvilistlaseks, sest annetas ülikooli 375 aasta juubeliks 255 000 krooni. "Eesti rahvusülikool on ­tänulik ­Toomas Sildmäele, kes vastas ülikooli ­abipalvele esimesena," ütleb rektor ­pidupäevakõnes.

...Ajad, mil Palace oli Tallinna kõige šefim hotell, kus ööbisid nii Rollingud kui ka Brian Adams, patriarh Aleksius, poliitikutest ja kroonitud peadest rääkimata, said läbi. Sky baar suleti pärast seda, kui seal tapeti mafiooso Taivanets. Verelaiku baari nurgas ei suudetud kuidagi eemaldada.

Palace'i areng jäi seisma, aastaks 2000 oli sellest saanud paremal juhul kolmetärnihotell. Konkurendid ehitasid uusi hotelle, kogunesid uued tegusad tiimid, nagu Olümpia seltskond.

Palace'i umber koondunud tarmukas ja pühendunud tiim vajus laiali, s.t osteti üle teiste arendajate poolt.

AS Finest Group kuulub 100 protsenti Sildmäele ja firma tegeleb kinnisvara rendile andmisega. Tema uus naine, Ülle Kaldvee, toob perefirma Finest Fashions märgi all maale Escada tooteid. Igal aastal presidendi vastuvõtul paneb see paar telekate ees kadedalt õhkama tuhanded koduperenaised. Miks mõnele kohe on antud kõik: rikkus ja ilu, kuulsus ja armastus??

Viinasaaga

2006. aastal teeb Sildmäe katse tegevusala vahetada - märtsis annab ta teada plaanist hakata tootma ehtsat Eesti rukkiviina nimega Saaga. Aasta hiljem kuulutati, et Saaga 1763 Vodka oli müügil juba USA neljas osariigis. Viin on kallis ja kvaliteetne. Ja teeb purju.

Sildmäed nimetatakse ikka veel hotelliärimeheks, ent tegelikult on temast saanud rantjee. Jutud alkoholilembusest pole saladus.

Mais 2009 toimub midagi enneolematut: laitmatu reputatsiooniga Sildmäe rammib mai alguses oma Maseratiga kesklinnas Volkswagenit ja Audit. Ta on purjus. Ja põgeneb sündmuskohalt. Politsei leiab auto Sildmäe kodu juurest. Maserati on ka seal laastamistööd teinud: aiaposti ramminud, värava anduriposti maha sõitnud, värava kõrval vedeleb auto numbrimärk.

Politsei toimetab mehe kainenema. Alkomeeter näitab 2,8 promilli.

Järgmisel päeval saabub Eestisse Hispaania kunigapaar. Aukonsul Toomas Sildmäe teda teatavatel põhjustel vastu võtmas ei ole.

Septembris lähevad politseiuudised veel karmimaks: Sildmäe on peksnud naist ja 11aastast tütart.

Sildmäe on alati armastanud kiirust, autoralli on tema kirg. "Huvitavam on sõita üks kilomeeter sajaga kui sada kilomeetrit jalgrattaga," ütleb ta. Sajaga lendas ta ka ühiskonna-püramiidi tippu, ent nüüd on pidurid üles öelnud. Mis on olnud võitjate põlvkonna võitude tegelik hind, teatakse vaid aktsiapakkidega vooderdatud koduseinte vahel.

On jäänud pingutada veel ühe võidu nimel: võit iseenda üle. See põlvkond pole ju veel püssi põõsasse visanud, ega?