Toredaks perepuhkuseks ei pea sõitma välismaale
Matkarajale kõndima
„Matkarajal jalutamine on meie pere vaieldamatult number üks aja veetmise vorm, nii meeldivuselt kui ka sageduselt," kinnitab nelja väikese poisi ema Triin Paarmaa.
Mis neil viga, üks hea matkarada algab kohe peaaegu maja tagant - Järva-Madiselt alguse saav A. H. Tammsaare matkarada. Tegelikult avastati see juba siis, kui veel pealinnas elati - rada mööda tuldi kord seltskonnaga kõndima Jasper Johannese sünnipäeva puhul. Piknikukorvid kaasas, saadi külalistega alguspunktis kokku ning matka-ti vapralt Vargamäele välja, kus kiigeplatsil tore piknik maha peeti.
Kui küsida nüüd Jasper Johannese käest, kus ta seekord oma jaanipäeva paiku kätte jõudvat 9. sünnipäevapidu korraldada plaanib, nimetab poiss kõhklematult kodulähedast Tammsaare matkarada, kuigi nüüdseks on tal võrdlus olemas väga paljude Eesti matkaradadega. „Kakerdaja matkarada ja Tolkuse raba on supertore-dad, Soomaa samuti, ehkki kaugel," loetleb ema Triin kohti, kus perega käidud ja mis seniajani hästi meeles.
Mis matkaradade puhul tähtis - arvesta laste vanusega! Kui pikalt nad käia jaksavad ja mis saab siis, kui enam ei jaksa (kergkäru kaasa), ning mil moel on rada läbitav (kas ka lapsevankri ja ratastooliga)? Ei ole mõtet söösta entusiastlikult pikimale rajale, sest see tundub endale kõige huvitavam - raskusaste ja pikkus tuleb valida noorima (või nõrgima) osaleja jõudluse järgi, kui tahad, et hea perepuh-kus horror-retkeks üle ei läheks.
Mõistlik on peale piknikukorvi kaasavõtmise (mugavam oleks piknikuselja-kott) pista tasku ka paar toonust tõstvat küpsist, porgandit, õuna vms ja hoida ligi joogipudel. Vahepeal tasub teha peatusi, et ümbrust vaadata, puhata, rääkida, pildistada ja mängida. Hea ööuni on hiljem
garanteeritud ning raha ei kulu rohkem kui ehk kaasavõetud toidule.
Matkarajad on enamasti seotud loo-duskeskustega. Tasub uurida korraldatavaid sündmusi, mis enamasti on tasuta, näiteks 13. juunil toimub metsalillematk Elistvere looduskeskuses.
Kuhu võiks minna?
Pealinnale lähimad on Keila-Joa pargi loodusrada (3 km) Harjumaal, Kaker-daja raba loodusrada (8 km) Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal, Tädu loodusõppe-rada (3,5) ning Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada (8,5 km) Tallinna ümbruse puhkealas.
Pealinnast kaugemal asuvad Vällamäe matkarada Võrumaal (2,2 km) Haanja looduspargis, Tammeluha matkarada Jõgevamaal (3 km), Apteekrimäe matkarada (4 km) Valgamaal, Neeruti loodusrajad Lääne-Virumaal (1,5 ja 3,5 km) ja Norra mõisa matkarada (1,2 km) Järvamaal.
Vaata: http://loodusegakoos.ee
RMK puhkekohta telkima
„Meil on koos ühe teise perega saanud traditsiooniks iga-aastane kolmepäevane puhkus mõnel RMK puhkealal," räägib nelja lapse ema Kättlin Küttis. Minnakse ka sel aastal, kuigi pere noorim neiu sai äsja alles ühe kuu vanuseks.
„Meie lapsed on sünnist saati harjunud matkama, telgis magama, õues lõkke peal vorste küpsetama või kaasaskantaval gaasipliidil valminud pannkooke vabas looduses nautima. Alati on meil kaasas sulgpallivarustus vms sportlik mäng, ent tihti jääb see isegi puutumata, sest lastel on metsas palju avastamist."
RMK puhkealad on viitadega hästi märgistatud, seal on korralikud lõkke-kohad koos valmis pandud puudega ja tel-kimisala. Mõnel pool on olemas isegi vä-likäimla, puukuur, mille lakapealsel saab ööbida, kui telki pole või vihm liiga jõuliseks muutub, ning metsaonnike peatumiseks - kuidas kuskil. Enamasti asuvad puhkekohad veekogu läheduses ning nende kõrval on kohe ka metsa- või matka-rada.
„Oleme päeval teinud väikese matka koos piknikuga, õhtul telkinud," räägib Kättlin. „Meenub tee peal leitud metsajär-veke oma pruunikat värvi väga sooja veega. Ka kõige pisem sai mõnusa suvise supluse. Ja see kõik on tasuta! Ainus reaalne lisakulu on autokütus, olenevalt sihtkohast. Matkamine on hea võimalus olla eemal internetist ning nautida kvaliteet-aega lastega."
Kogenud telkijad soovitavad lastega metsa minna pigem nädala esimesel poolel, sest siis on rahvast vähem ja lootus saada üks mõnus plats täiesti endale suurem.
Kes soovib, võib RMK kodulehe kaudu broneerida perele hoopis ööbimised tillukeses metsamajas, näiteks üheksat inimest mahutava Päikeseloojangu metsamajas Põlvamaal Räpina-Värska puhke-lalal - elamus on garanteeritud.
Kuhu võiks minna?
Abula telkimisala Saaremaal, Hülkari puhkekoht Naissaarel, Kauksi rannametsa telkimisala Peipsi ääres, Paukjärve tel-kimisala Harjumaal ja Purekkari telkimis-ala Pärispea poolsaare tipus - Eesti kõige põhjapoolsem telkimisala.
Muuseumisse vilu ja vihmaga
Muuseum pole ammu enam igavuse sünonüüm - enamikus saab nüüd ühteist ise järele proovida, midagi meisterdada, arvata, täiendada, viktoriinis osaleda, joonistada või lihtsalt mängunurgas mängida. Tasub teha eeltööd. Muuseumist on saanud interaktiivne meelelahutaja ja paljud neist on osanud end atraktiivseteks muuta ka lastele. Pidevalt toimub mõni teema-või perepäev, näiteks Tallinna loodusmuuseum korraldab juunis kaks „Botaanilist retke Matsallu", kuhu pääseb muuseumi-piletiga. Jälgi kodulehte!
Minna võib ka Tallinnas tervishoiumuuseumisse või ajaloomuuseumisse, kus on alatasa mõni põnev näitus üleval. Muidugi tasub külastada lastemuuseume, näiteks Miia-Milla-Mandat pealinnas või Ilo-ni Imedemaad Haapsalus. Lisaks on valikus kõikvõimalikud keskused: Jää-aja keskus Jõgevamaal, Vastseliina linnuse aja-lookeskus, Narva linnus koos oma kuulsa Põhjaõuega, kus alatasa midagi toimub, jt. Kui sellistes suurtes kompleksides võivad (aga ei pruugi) piletihinnad ikka vägagi karvaseks kiskuda, siis muuseumides saab tavaliselt hakkama üsna ökonoomselt. Kehtib ka terve hulk soodustusi, kord nädalas pääseb sisse tasuta.
Kuhu võiks minna?
Tallinnas Suurgildi hoones ajaloomuuseumi näitus „Lapsed ja sõda" (lisaks põnev sisehoov), meremuuseum Paksu Marga-reta hoones, Kalevipoja muuseum Kääpa külas Jõgevamaal, Kihnu muuseum, Juhan Liivi muuseum Alatskivil, Palamuse kihelkonnakoolimuuseum, Vene vanausuliste muuseum Kolkjal Peipsi-äärse vallas, Soera talumuuseum Hiiumaal, Eesti sõja-muuseum Tallinnas (kindral Laidoneri muuseum), Sinimägede muuseum, Järvakandi klaasimuuseum jpm.