Treffneri esik sumiseb moodsas laevalgustuses nagu Lindora laat. Ühel seljas nahkjopp, teisel triibuline kampsun. Keegi punakate juustega tüdruk on aga pähe pununud ilvesekõrvade sarnased patsijupid.

"Tulgu kas või kehva tunnistusega. Sissesaamise otsustavad katsetel üles näidatud teadmised," ütleb Treffneri õppealajuhataja Aime Punga. "Vanas koolis võis õpilane olla sigudik, aga me ei tea, kui suur sigudik. Meil on ta puhas leht."

Treffner on ainus kool Eestis, kus töötab vaid gümnaasiumiosa. Konkurents kasvab aastatega üha. Tänavu kevadel üritas kooli sisse saada üle 800 lapse. Peaaegu kõigist Eesti maakondadest, 64 koolist. Viies klassikomplektis (kolm reaalharuklassi, üks humanitaar- ja üks loodusharu klass) jagub kohti aga ainult 180.

Kas kuskil elada on?

Aistra tüdruk Lily astub nende laste sekka, kellele Treffneri direktor Ott Ojaveer jagab juba täitmiseks kooliastumisavaldusi.

"Teil läks väga hästi, konkurss oli 7,8 õpilast kohale," tervitab direktor. "Kas on Tartus koht, kus elada?"

Lily lööb kõhklema. Tartus Ülase tänaval tuttavate juures on elamise asjus räägitud, aga kui kindel see nüüd on? Ikka on.

"Kui suur talu isal on? Kui palju raha sulle isa kaasa andis?" päris vana Maurus "Tões ja õiguses" Vargamäe Indreku käest, kui see Treffnerisse õppima tuli.

Nüüd küsib kool lastelt korteri kohta, sest on olnud juhuseid, et laps teeb katsed ära, aga sügisel selgub, et pole Tartus kusagil peavarju.

Linn võib pähe hakata

"Kolga-Jaani, Prangli, Krootuse," loeb tulevane 10. humanitaarklassi juhataja Toomas Jürgenstein uhkelt kõrvenurkade põhikoole, kust lapsed vestlusele pääsesid. "Maalapsed on töökamad ja tublimad, aga vabadus ja linn hakkavad osale pähe, see oht on."

"Meie kutsume neid Tartu tagant tulnud lasteks," mainib õppealajuhataja Punga. "Nende suhtumine on tõsisem, lapse õppimaasumine Tartus on maaperele suur otsus."

"Põhikoolides tehakse tugevat tööd," tunnustab direktor Ojaveer Treffneri kandepinda. "Aga riigi jutt tasuta keskharidusest ei ole päris õige jutt. Elamiskulu, toidukulu, huvikoolid."

"Meil on talu, Lõmmu talu, 50 hektarit, lihatootmine," tutvustab Lily ema tütre tagalat. "Ta on kõik olümpiaadid läbi käinud, nuputamisturniirid, õppinud täppisteaduste koolis. Klassijuhataja Maie Kukk on tugev õpetaja."

Miks just Treffner? "Eks ta teeb Tartu Ülikoolile põhja. Tahab matemaatikaõpetajaks või arvuti peale," selgitab Lily ema.

"Suure tõenäosusega saate te kõik ülikooli sisse, selleks te olete siia tulnud," ütles direktor Ojaveer reaalharu lastele aulas enne avalduse täitmist.

"Kartulipuder," nimetab Lily tulevaste õppuriõhtute menüü esimese valiku, seda oskab ta keeta. "Kartul on kodust tasuta käes, porgand, kapsas, kaalikas, peet ja liha muidugi ka."

Nädalavahetustel sõidab ema Tõrva bussijaama punase Fiatiga vastu.

Mitte just jõulud, aga midagi taolist

Setumaa küngaste vahel, Kusnetsova külas on ainult paar maja, aga just sealt on sirgunud tubli poiss Kristian Baikov, kes Treffneri loodusharusse sisse sai.

"Tartu on hea koht, kus õppida. Siin on rohkem koolivälist tegevust, klubisid ja trenne," kõneleb korvpalli ja natukene ka poksiga tegelenud Kristian. Talle tuli Treffneri mõte möödunud aastal Obinitsa kooliga Tartus ekskursioonil käies.

Koos vanema venna Andreiga, kes lõpetab Nõos reaali ja tahab ülikoolis geenitehnoloogiat õppida, hakkab Kristian sügisest Tartu kesklinnas korterit üürima.

See võib maksma minna 3000 krooni, teab poiss ja annab mõista, et raha perel korteri tarvis leidub. Kristiani isa töötab Vaiksel ookeanil, Ühendriikide lipu all, kalalaeval insenermehaanikuna.

"Ma pean üsna tähtsaks head haridust," ütleb Kirstian nõnda targalt, justkui oleks ta juba abiturient.

Kas on pidulik tunne?

"See tuleb, kui olen sada protsenti kindel, et saan sisse," ei usalda poiss veel päriselt oma õnne. "Mitte just jõulud, aga midagi taolist."

Sõda paljude kaotajatega

"Borodino, Borodino," hüüab õppealajuhataja Punga. Kaks tema kabinetti viivat ust muudkui kolksuvad, kaks telefoni helisevad. Nagu lahingumöllus.

"Kardan, et ei saa aidata," on vastus, mida Punga peab lapsevanematele järjest ütlema.

"Misjaoks me neid katseid siis üldse korraldame?" küsib direktor Ojaveer. "Olgu tuttavad, olgu sugulased, osale tuleb ei öelda."

Õppealajuhataja kabineti aknalaual pappkarbis on 600 ainult neljade ja viitega tunnistust. "Tartus on ju kümme väga head gümnaasiumi," ütleb ta pisut nõutult.

"Nad on kõik väga tublid," lohutab direktor. "Ei tohi öelda, et katsed ebaõnnestusid, konkurss on lihtsalt nii kõva."

Kristian Baikov astub Treffneri trepist üles, käekõrval nelja-aastane õde Stefani. Stefani läheb venna koolimaja kaema, tal on ees roosade raamidega tumedad päikeseprillid. Justkui oleks see Treffneri valgus liiga hele, et teda paljaste silmadega vaadata.

Tahtjaid üle Eesti

Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi (5 klassikomplekti, 180 kohta) soovis õppima asuda üle 800 lapse 64 Eesti koolist. Kandideerijaid oli kõigist maakondadest, välja arvatud Raplamaa.

Tartu linn: 152 last (13 koolist)
Tartu maakond: 44 last (10 koolist)
Põlva maakond: 14 last (8 koolist)
Võru maakond: 11 last (6 koolist)
Jõgeva maakond: 9 last (5 koolist)
Tallinn: 7 last (6 koolist)
Valga maakond: 4 last (4 koolist)
Viljandi maakond: 3 last (3 koolist)
Ida-Viru maakond: 2 last (Jõhvi gümnaasiumist)
Järva maakond: 2 last (2 koolist)
Harju maakond: 1 laps (Prangli põhikoolist)
Hiiu maakond: 1 laps (Kärdla ühisgümnaasiumist)
Lääne maakond: 1 laps (Lihula gümnaasiumist)
Lääne-Viru maakond: 1 laps (Tapa gümnaasiumist)
Pärnu maakond: 1 laps (Kilingi-Nõmme gümnaasiumist)
Saare maakond: 1 laps (Kuressaare gümnaasiumist)

Gustaf Adolfi kurb kogemus

Tallinna Gustaf Adolfi gümnaasiumi kolmes 10. klassis jäi sel kevadel pärast oma kooli neljadele-viitele õppinud laste vastuvõtmist ligi kolmkümmend kohta. Neile kandideeris ligi 600 õpilast, peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt.

Gustav Adolfi gümnaasiumi õppealajuhataja Helda Venderström ütleb, et katsetel ilmnes koolide väga erinev tase ja hindamine. "Ridamisi oli selliseid, kelle tunnistused läbi ja läbi viielised, aga katsetulemused matemaatikas, pühade vägi, sellised, et jäi tunne, et laps pole üldse matemaatikat õppinud.

See on ju šokk nii lapsele kui vanematele, kui nad on end petnud."