Tornid – kaitse või edevus?
Arvatavasti ehitati vanal hallil ajal kõrgemaid kohti
selleks, et nende otsast võiks õigel ajal vaenlast märgata.
Aga selge on see, et torn on ka silmatorkav nähtus ja neid hakati ehitama
ka puhtalt edevuse pärast. Lisaks veel Freudi versioon sellest teemast.
Eriti tuntav oli see Itaalias, kus igas linnas pidi igal endast lugupidaval
perekonnal olema torn. Mitte midagi erilist, lihtne ja kandiline. Aga
võimalikult kõrge. Ja linnad võistlesid omakorda omavahel,
kellel on kõige rohkem torne. Ning kui siis tekkis tüli,
läksid naabrid naabrite juurde ning lammutasid jõudumööda
nende torne vähemaks…
Tallinngi tituleerib end nimega
Tornide linn ja keskajal pidi igal vähegi tähtsamal ninal olema
nimeline torn linnamüüris.
Tornidel oli aga mitmesuguseid
ülesandeid, sageli mitu tükki korraga. Eks igal kirikul pidi olema
(kella)torn, et paistaks ja kostaks kaugele ning kogudusel meelest ei
läheks. Samas, mere äärde, igapäevaselt karmidesse
tingimustesse, kus edevusel suurt kohta polnud, püstitati ainult
hädavajalikke torne – tuletorne. Nendest on kindlasti põhjust
kunagi ka pikemalt rääkida.
Ka ülemöödunud
sajandivahetuse paiku romantiliste ideaalide mõju all ehitatud
mõisahoonetele tehti ikka torn külge, näiteks Taageperas,
Laitses ja Vasalemmas, sest mis loss see ikka ilma tornita on. Palmses
kujundati kunstipärasteks tornideks hoopis väravapostid.
Siinkohal näete aga sootuks eripärast torni, mis asub Kavastu
mõisas (Kawast, esmamainitud 1398), kus enne 1919. aasta
võõrandamist oli mõisnikuks Arnold von Dehn. Praegu
varemetesse varisenud mõisa (haruldane neogooti stiilis puidust peahoone
põles 1972. a) 4,5 ha suurust parki piirava müüri kirdenurgal
paikneb nn tuvitorn, mis meenutab keskaegset kaitsetorni. See on omas
üksikluses äravahetamiseni sarnane Saha kabeli nurga külge
klammerdunud päkapikutorniga. Ja kui asukoha kõrguses
jääb ta viimasele kõvasti alla, siis on tal märksa uhkem
krae: neogooti stiilis teravkaarfriis meenutab lausa Suurt Rannaväravat.
Aastal 1998 tunnistas kultuuriminister Kavastu mõisa
tuvitorni arhitektuurimälestiseks (Lääne-Virumaa, Haljala vald,
Kavastu küla).