Toshiba lööb lati alt läbi joostes pea ära

Toshiba imetilluke disainrüperaal Portege R500 loodi ilmselt, mõeldes neile arvutifriikidele, kes on küll “põhimõttelised mäkivastased PC-inimesed”, aga tahaks ikkagi imekerget, imeõhukest, imepisikest, ent ülivõimast sülearvutit. Sama hästi kui asjata.

Huvitaval kombel satub Toshiba väikeläppar turul üsna keerukasse olukorda. Nimelt on Apple’i MacBook Air rüperaali sõprade seas paraja pahameeletormi vallandanud. Oksjonikeskkond eBay kubiseb müügisoovidest, kus vastsed “õhu” omanikud üritavad vidinat kas või kahju kandes edasi müüa. Kiirmüügi põhjus on väga lihtne – tolle ülividina kasutuskõlbulikkus on liigse disainiminimalismi ohvriks toodud, mistõttu niigi pretensioonikad “mäki” fännid ülieksklusiivse Californias disainitud, ent Aasias toodetud masina suuremate hingepiinadeta maha parseldavad.

Ma ei välista, et sama saatus võib tabada ka Toshiba “õhu” analoogi PC-maailmas. Arvuti on küll üliväike ja -kerge – kahe käe asemel saab seda lihaseid pingutamata ka ühes käes hoida.

Kerge kaalu tõttu võib seda isegi julgelt hoida nurgast, ei olegi ohtu, et kallis vidin klaviatuuri kohalt kõveraks vajub. Aga paistab, et pelgalt seksikate pooside võtmiseks see Toshiba masin kõlbabki. Ei enamaks.

Arvuti kasutamine on suhteliselt ebamugav. Pehmelt öeldes. Ekraani nägemiseks peab oma seksikat poosi kõvasti korrigeerima – ülipeene resolutsiooniga, tuhmides värvides kujundatud Vista Business lihtsalt paistab 12tolliselt laiekraanilt vaid teatud nurga alt. Selle vidinaga avalikku kohta poosetama minnes soovitan enne kodus peegli ees asendeid harjutada.

Mitmesuguseid ühendusi tagavad hiiglaslikud pistikupesad ja jõhkrad jahutusvõred raali külgedel nullivad täiesti selle vähesegi esteetilise naudingu, mida masin pealtvaates tekitab.

Kaldun arvama, et disainer kujundas seda masinat käsikaudu, pimedas. Sellest annavad tunnistust tillukese seadme küljel ülisuurena mõjuv adapteripistiku pesa ning kuvari “kammi” sisend.

Lahenduse odavus paistab kaugele. Arvuti ise on küll välja peetud seksikalt hõbedastes toonides, kõnesolev adapteriühendus on aga laenatud miskilt suuremalt mudelilt – see on nimelt musta värvi ja väledad aasia näpud on selle testimasinal kinnitanud kahtlaselt viltu.

Tõtt-öelda seda musta adapteripesa kusagil arvuti taganurgas isegi ei paneks tähele, kui selle sobimatust üldmuljesse ei rõhutaks selle kõrval ülisuurelt turritav kuvariväljund. See on potisinine! No ei ole naljakas. Selles hinnaklassis, kuhu Toshiba oma väikeraali sihib, nalja ei tehta.

I-le paneb täpi pisiasi, et plekise kõlaga valjuhääldaja on vidinal ainult ühes nurgas, sestap stereoheli kuuleb vaid klappidest.

Arvuti talutav tehniline võimekus – Intel Core 2 Duo 1.33 GHz protsessor, 2 GB mälu, 64 GB kõvaketas – võiks ju disainivigu korvata, aga sellel on risti ees Vista operatsioonisüsteem.

Toshibat näiteks võttes paistab, et Bill Gatesi äri alus, milles iga uus operatsioonisüsteem, nõudes üha suuremaid arvutiressursse, sunnib tarbijaid üha uusi ja võimsamaid arvuteid ostma, on kõikuma hakanud. Kui praeguste riistvaravõimsuste juures hakkab alles XP talutavalt jooksma, peame Vista aega veel ootama. Igatahes selliseid arvuteid välja tuues töötavad raalitootjad Vista levikule vaid vastu.