Tõstke ametnike palku - raha otsige, kust tahate

Ühe käega ranget kokkuhoidu nõudes tõstab rahandusminister Ivari Padar teise käega ise osa ministeeriumiametnike sissetulekuid.

Kui Ivari Padar saab oma tahtmise, tõusevad madalamatel kohtadel töötavate riigiametnike astmepalgad tuleval aastal kolm kuni ligi seitseteist protsenti, mis tähendab ministeeriumidele lisakulusid.

Raha võivad juurde oodata eelkõige suhteliselt väikesepalgalised teenistujad nagu masinakirjutajad, pressiesindajad, inspektorid, raamatupidajad, kassapidajad, referendid, sekretärid, andmesisestajad, samuti teenindustöötajad nagu administraatorid,  ning ka riigiasutuste palgal olevad kokad, elektrikud ja muud “sinikraelised” töötajad. Seda näitab kehtiv riigiteenistujate palgaastmestiku seadus.

Kõik ei saa palka juurde

Veidi võib uuendus kosutada ka teatud osa vanemametnikke, kuid kõrgepalgalisemad jäävad ilmselt ilma.

Padar pakub ametnike palgatõusu hoolimata sellest, et nn krokodillide komisjon ehk koalitsioonierakondade mitteametlik eelarvekärpe töörühm nägi kevadel ette riigiasutuste palgafondi külmutamist kaheks aastaks. Rahandusministeerium aga kinnitab, et tõus on vältimatu ja tuleneb alampalga tõusust.

Valitsuse määruse eelnõu uuendab tulevast aastast riigiteenistujate töö tasustamist (teine sarnane määrus on kavas vastu võtta valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate tasustamise kohta).

Kava tõstaks astmepalku madalaimast, seitsmendast kuni 23. palgaastmeni. Alates 24. astmest jääksid kuupalga määrad samaks. Kõrgeim seadusega kehtestatud ametnike palgaaste on 35., selle järgi saavad kantslerid ja maavanemad. Arvuliselt on eeldatavad tõusud näha ülalolevas tabelis.

Haridusminister Tõnis Lukas oli ainus kabinetiliige, kes andis tingimusteta toetuse rahandusministeeriumi kavandatud ümberkorraldustele. Ülejäänud ministrid kas selgelt keeldusid kava toetamast või lihtsalt ei andnud oma seisukohta (ametlikult loetakse viimast käitumist vaikivaks nõusolekuks).

Lukase toetuse üle ei tasu väga imestada, sest tema ministeeriumis on arvestuste järgi vaid 14 töötajat 209st, keda Padari plaanitud ametnike palgatõus puudutaks, ning lisakulusid tuleks sellest umbes 83 000 krooni aastas.

See on vaid kübe võrreldes umbes miljardi krooniga, mille üle Lukas Padariga tegelikult vaidleb.

Mitmed ministritest on aga varjamatult kriitilised. Sotsiaalminister Maret Maripuu nendib, et madalamate astmepalkade tõus on iseenesest vajalik, aga: “Me ei saa määruse eelnõusid kooskõlastada tulenevalt kohustusest katta tekkivad kulud sisemiste ressursside arvelt.”

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei nõustu “astmepalkadele vastavate rahasummade suurendamisega praegustes kokkuhoiupoliitika tingimustes”.

Ministrite meelehärmiks on riigi rahanduspealikul Padaril aga veel teinegi plaan. Ta kavatseb oluliselt kärpida kolleegide-ministrite voli määrata oma haldusalade töötajate tegelikke palganumbreid.

Teatavasti ei määra ametnike reaalset sissetulekut astmepalk, vaid suuresti mitmesugused lisatasud ning võimalus astmepalka erandina suurendada (seda nimetatakse ametlikus kõnepruugis “diferentseerimiseks”).

Ministrid sõdivad kavaga

Padar kavatseb panna “diferentseerimisele” ülempiiri – 200 protsenti. Seni pole taolist ülempiiri kehtinud. Kas kokkuhoiukrokodill asub tõepoolest ka tippametnike palkasid kärpima?

See toob aga kaasa veel rohkem paksu verd. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütleb otse, et Padari eelnõu toob kaasa tippspetsialistide la hkumise ja uusi samaväärseid ei ole enam võimalik värvata. Aaviksoo kinnitusel ei ole võimalik leida näiteks 8460kroonise kuupalgaga inimesi kaitseliidu peastaabi IT-osakonna juhi, juristi või siseaudiitori kohale.

Tegu on muidugi vaid ühe episoodiga Eesti 2009. aasta eelarve koostamise saagast. Näiteks välisminister Urmas Paet ja justiitsminister Rein Lang tõdevadki lihtsalt, et kuni eelarve osas puudub laiem selgus, ei saa ka Padari määruse eelnõusid toetada.

Teisipäeval saatis Padar üpris pretsedenditu sammuna osadele ministeeriumidele esitatud eelarvekavad lihtsalt tagasi.

Pisemad ametnikud saavad raha juurde
Palga­aste	Kuupalga­määr 2008, EEK	Kuupalgamäär 2009 (eelnõu), EEK	Tõus kuus EEK	Palgamäära tõusu %
7	4350	5075	725	16,7
8	4420	5125	705	16,0
9	4510	5195	685	15,2
10	4590	5265	675	14,7
11	4670	5315	645	13,8
12	4750	5365	615	12,9
13	4850	5445	595	12,3
14	4940	5525	585	11,8
15	5030	5615	585	11,6
16	5120	5705	585	11,4
17	5230	5815	585	11,2
18	5350	5935	585	10,9
19	5480	6075	595	10,9
20	5580	6195	615	11,0
21	5720	6315	595	10,4
22	5980	6445	465	7,8
23	6390	6575	185	2,9
24	6700	6700	0	0
-	-	-	0	0
35	25000	25000	0	0
Allikas: Valitsuse määrus riigiteenistujate töö tasustamisest 2008, määruse eelnõu tasustamisest 2009.