Trahve on laekumata üle 600 miljoni krooni
Riigikontroll soovitab kiiresti tõhustada liiklusrikkumiste ja teiste
väärtegude eest määratavate karistuste süsteemi. Laekumata trahvide
kogusumma on kasvanud enam kui 600 miljoni kroonini, sellest 436
miljonit on maksmata juba üle poole aasta.
Täna avalikustatud auditis avaldab Riigikontroll kujunenud olukorra
üle sügavat muret. Karistussüsteemi eesmärk on suunata inimesi
õiguskuulekusele. Karistus ei pruugi aga soovitud mõju omada, kui
seda mõistliku aja jooksul ellu ei viida. Seda näitab ka korduvalt
karistatud isikute suur arv. Riigikontrolli hinnangul aitaks
liiklusrikkumisi jt väärtegusid ära hoida väärteokaristuste süsteemi
muutmine.
Rahatrahvi ja aresti kõrval tuleks kasutusele võtta täiendavad
mõjutusvahendid, näiteks kohustus osaleda avariiliste sõidukite
teisaldamises, korduseksam, õppefilmide vaatamine, üldkasulik töö
jmt.
Praeguse trendi järgi muutub olukord trahvidega iga aastaga hullemaks
- siseministeeriumi 2005. aasta majandusaasta aruannet auditeerides
leidis Riigikontroll, et riigieelarvesse oli jäänud laekumata 264
miljoni krooni ulatuses politsei määratud rahatrahve, mille
maksetähtaeg oli ületatud rohkem kui 180 päeva. 2006. aasta lõpuks
oli raamatupidamises selliste trahvide kogusumma kasvanud juba 344
miljoni kroonini ja 2007. aasta lõpuks Politseiameti andmetel 407
miljoni kroonini. Kuu aega tagasi oli maksetähtaega rohkem kui 180
päeva ületanud trahvide summa juba 436 miljonit krooni.
Kokku on tänavu nelja esimese kuuga rahatrahve määratud ligi 139
miljoni krooni eest, neist oli aprilli lõpuks laekumata 78 miljonit.
Riigikontroll otsis auditis vastust küsimusele, kas politsei määratud
rahatrahvid õnnestub mõistliku aja jooksul sisse nõuda, ja kui ei
õnnestu, siis miks.
Praegu saab politsei liiklusrikkumiste ja teiste väärtegude eest
karistada üksnes rahatrahviga või taotleda kohtult aresti mõistmist,
kui seadus on antud süüteo eest näinud karistusena ette ka aresti.
Üldkasuliku töö, edasistest rikkumistest hoiduma mõjutavate õppuste
vmt kasutamise võimalust ei ole väärtegude puhul ette nähtud. Nii on
tekkinud olukord, kus arestimajad on täis, rahatrahve määratakse ka
siis, kui eelnevad trahvid on maksmata.
Isikult, kellel ei ole pangakontol piisavalt raha ja kellel
sissetulek puudub või on väike, ei ole tavaliselt võimalik rahatrahvi
sundkorras kätte saada. Väikese sissetulekuga isikute valduses on
harva taolist vallasvara, mille järele on piisav nõudlus ning mille
sundmüügist saadud raha võimaldaks trahvi ära maksta. Rahatrahvi võib
kohtu otsusel asendada arestiga, kuid see ei pruugi mõjuda õiglase
karistusena. Pealegi on arestiga asendamine raske, sest arestimajad
on üle koormatud ja aresti kandmiseks järjekord. Olukorda on mingil
määral leevendanud Viru Vangla avamine, kuid tuleb arvestada, et
asendusarest tekitab riigile lisakulusid ja peab seega olema
sisuliselt põhjendatud. Kõikide trahvide kättesaamine ja asendamine
arestiga ei ole praktikas mõeldav.
Riigikontroll leidis, et ebaselge on ka väärteokaristuse täideviimise
tähtaeg. Osa kohtutäitureid ja kohtunikke käsitab trahvinõude aegumise
tähtajana 18 kuud, teine osa 30 aastat. Seega on olukord ettearvamatu
nii karistatud isikule, politseile kui ka kohtutäitureile.
Kolmkümmend aastat on väärteokaristuse täitmiseks ilmselgelt liialt
pikk aeg. Riigikontrolli hinnangul tuleb viivituseta kokku leppida
seaduse tõlgenduses või täpsustada seadust.
Rahatrahvi sundtäitmisele saatmise korral peab karistatud isik ära
maksma nii trahvi kui ka täituritasu ja kandma muud kulud, seda ka
siis, kui trahv tasutakse kohtutäituri esimese märguande peale.
Tõenäoliselt soodustaks inimeste teavitamine taoliste lisakulutuste
tekkimisest trahvide tasumist tähtaja, s.o 15 päeva jooksul.
Täitemenetluse andmekogu ei toeta Justiitsministeeriumi järelevalvet
kohtutäiturite üle. Kohtutäiturid ei sisesta andmekogusse andmeid
kohe pärast toimingu tegemist, samuti ei ole andmekogus kõiki
analüüsiks vajalikke andmeid. Hea on tõdeda, et Justiitsministeerium
on koostöös kohtutäituritega kavandamas uue täitemenetlusregistri
väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Samuti tehti 2007. aastal rohkem
järelevalvetoiminguid.
Probleeme tekitab ka see, et praegu kasutusel olev politsei
infosüsteem ja täitemenetluse andmekogu ei ühildu omavahel, mistõttu
on raske andmeid võrrelda ning ühed ja samad andmed tuleb sisestada
eri andmekogudesse käsitsi. Selliselt kulutatakse asjatult töötunde,
suurendades samas vea võimalust ja vähendades andmekogus olevate
andmete usaldusväärsust.
Justiitsminister nõustus enamiku Riigikontrolli soovitustega ning
selgitas, mil viisil soovitusi juba täidetakse või on kavas täitma
hakata. Justiitsminister ei pidanud vajalikuks karistusseadustiku
muutmist, kuna varem määratud karistuse täitmist ei keela tema
hinnangul seadus ka praegu arvestamast.
Siseminister nõustus tehtud soovitustega ning selgitas, mil viisil
planeeritakse neid täita. Ühtlasi tegi siseminister ettepaneku
kaaluda võimalust siduda trahvivõlglased Maksu- ja Tolliameti
andmebaasiga, et tagada tulumaksu tagasi arvestamisel võlgnevuste
mahaarvestamine. Riigikontroll toetab põhimõtteliselt siseministri
ettepanekut.
Majandus-ja Kommunikatsiooniminister nõustus tehtud soovitusega ja
selgitas, et seda on osaliselt arvestatud uue liiklusseaduse eelnõu
väljatöötamisel.
Politseipeadirektor tegi ettepaneku seadustada väärteokaristusest
tingimisi vabastamine kohustusega osaleda preventiivsetel loengutel,
psühholoogi vastuvõtul vms ning kohustuse mittetäitmise korral
pöörata karistus täitmisele. Selline tingimisi karistusest
vabastamine on asjakohane just eriti liiklusväärtegudes, kuid võiks
kõne alla tulla ka muude väärtegude korral. Riigikontroll nõustub
politseipeadirektori ettepanekuga ning soovitab majandus-ja
kommunikatsiooniministril kaaluda antud meetmete lisamist praegusesse
liiklusseaduse eelnõusse.
Kohtutäiturite Täiskogu juhatajal aruande kohta ettepanekuid ega
pretensioone pole.
Riigikontrolli audiitor Vootele Hansen on valmis andma soovijatele
täiendavaid kommentaare/intervjuusid. Palun andke oma soovidest mulle
teada.
Auditiaruande täisteksti saate alla laadida siit.
