"Tulin kaugelt," ütleb õpilane.

"Kas sa tulid Narvast?" küsib direktor külma hääle, ent aimatava sisemise soojusega.

"Ei, Aardlast," kostab vastus. (Aardla on Emajõe Heidelbergi üks linnajagu.)

Mhm!

"Isa ei ärganud üles," täiendab õpilane porise saapaninaga koridori kivipõrandasse auku uuristades.

"Mhm! (paus) Kumb koolis käib, isa või sina?" raputab direktor soola värskele haavale. "See mind väga ei huvita, mis su isa teeb. Tema on oma kooliskäimised juba ära käinud."

Järgmisel hommikul saabub õpilane õigel ajal. (Muide: vahetusjalatsid ei ole Treffneris mitte kohustuslikud, vaid soovitatavad.)
Kui Sauel elav Ott Ojaveer Tallinna 1. keskkoolis käis, hilines ta kolme aasta jooksul kolm korda. Ühel korral väljus rong varem. Ülejäänud kahel korral "ei olnud rongile joostes nii väledad jalad kui vaja".

Vaata silma ja tereta
On september. Direktor Ott Ojaveer jalutab vahetunni ajal koridoris edasi-tagasi. Koolipere on tervelt kolmandiku võrra uuenenud.

"Tere!" "Tere!" "Tere!" kuuldub ühest ja teisest koridoriotsast. Direktor õpetab rebastele traditsioone. Kui õpilane teda kohates pilgu tummalt maha lööb, järgneb nõudlik õlalekoputus. Muidu sõbralik koolijuht vaatab siis uustulnukale kaunis tõsise näoga otsa ning kõlab nõudlik "Tere!" Vastu-tere ja naeratus ei saa vaka alla jääda. Kuu ajaga saab teretamine kõigile selgeks.

Saab selgeks muudki, abituriendid hoiatavad nooremaid. Eesti vabariigi aastapäevaaktusele ei ilmu ükski kümnendik botastes või teksastes.
"Rõhutame rahvuslikke väärtusi," märgib direktor. "Teetähised peavad olema nähtavad ja tunnetatavad, aga nad ei tohi tee peal ees olla. Muidu juhtub nagu jalgpallis, et liialt dikteeriv kohtunik rikub mängu ära."

Tuleb hästi süüa anda
Miks mõni kool on riigieksamite sooritamise edetabelis 150, aga Hugo Treffneri gümnaasium (HTG) püsib igal aastal pjedestaalil?

Direktor tõmbab läbi nina õhku, nagu nuusutades oma vanemate aia ploome, mida ta kolleegidele maiustamiseks kaasa tõi (need ootavad kabineti aknalaual), ja ütleb: "Riigieksamite tulemused ei ole mitte tegevuse eesmärk, vaid tagajärg."

Kujutage ette HTG lõpuaktust Vanemuise kontserdisaalis - milliste hiiglaslike lille­sülemitega lahkuvad õpetajad! Ega õpilased niisama lilli too.

"Muidugi on üks suur eelis perioodõpe ja see, et meil on ainult gümnaasium. Koostöö ülikooliga." Direktor pühib laualt küpsisepuru.

"Arvestusperioodil tuleb lastele hästi süüa anda ja kui laps õpib, siis kikivarvul kõndida."

Arvestusperioodid tähendavad perioodõpet, ühtlasi tavalisest paksemat kohvipaksukihti kohvi joovate treffneristide pealesüda­öistes kohvikruusides.

Miks ikkagi püsib aastaid ühel koolil riigieksamite keskmine tulemus 80 sajast ja teisel 60 sajast? (Vana koolimaja seinad kuulevad nüüd midagi, mida nad enda teada hoiavad. Kui ajakirjanik jälle pastaka kätte võtab, arendab direktor teemat ettevaatlikult edasi: "Lapse arenemisel on kodul väga suur roll. Meie õpilaskond on motiveeritud, valmis pingutama."

Mille nimel?
"Et elus ise hästi toime tulla."

"Täpne, põhjalik, loogiline. Kui Ott Ojaveer ei oleks koolidirektor, siis oleks ta ilmselt Eesti vabariigi parim advokaat," on öelnud Aime Punga, HTG õppealajuhataja.

"Kaadrid otsustavad kõik," jätkab Ott Ojaveer tsitaadiga Vladimir Iljitš Leninilt. "See ütelus on ikka väga sügava sisuga. Traditsioonide ja vaimsuse kandjad saavad olla ainult inimesed."

Ega igale inimesele pole õpetajakutse otsa ette kirjutatud?

"Kellegi me ikka leiame..." Direktor toob näha arenduskonsultandi Martti Tiide­lepa loodud õpetaja kompetentsimudeli, kust võib muu hulgas lugeda, et "ideaalne õpetaja on oma ala meister".

Täiskohaga õpetaja ei saa mitte 10 000 krooni ka kätte, riigikoguja paneb tasku 40 000. Korralikku matemaatikaõpetajat otsi kui elu kosmosest! Mida see Eesti riik üldse väärtustab?

Direktor: "Jah, me peame küsima, kas Eesti õpetaja pensionipõlve ka näeb.

Aga Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro ütleb, et koolis ei jää ükski asi raha pärast tegemata."

Voolava vee efekt
Mis juhtub õpilasega kolme aasta jooksul Treffneri koolis lisaks sellele, et ta hakkab saapapaelu kinni siduma?

"Voolava vee efekt: kui suur mass liigub, haarab see kaasa kõik. Põhikooli lõpus oli ta oma koolis esimene, siin on ta alguses tihtipeale keskmik ja hakkab otsima väljundeid, et teiste seas silma paista."

Kümne aasta pärast õpitu ununeb. Mis jääb?

"Ülesandest arusaamine, loogiline mõtlemine. Mina sain seda kõige rohkem oma matemaatikaõpetajalt Helgi Uudelepalt. Lahendasime tekstülesandeid. Milliseid, ei mäleta, kuid neid oli palju. Jääb ka otsustamise ja vastutuse seos. Kui otsustad, siis ka vastutad selle eest. Minul kujunes see tänu kodule, eelkõige tänu isale; väga paljude aspektide arvestamine mingite otsuste tegemisel."

Kõlab taas optimistlik ja ergas Vivaldi. ("Ei ole vahet, kas õpilane magab tunnis või vahetunnis - ta ärkab selle peale üles," ütleb muusikaõpetaja Ülle Keerberg).

Direktor siirdub sööklasse. "Meil on sööklas 130 kohta ja vähem kui poole tunni jooksul sööb 200 last - kümnendad klassid, tuleb aidata. Kuidas? Räägin seal, et istute kõigepealt viimasest saalist alates kohad täis..."

"Meie direktor võib tunduda küll omamehelik, aga tegelikult on tal nii õpilaste kui ka kogu muu elu suhtes väga kindlad põhimõtted ning kõigutada neid ei ole võimalik." (Teosest: "Algaja treffneristi käsiraamat 2".)

Koolipapa Ott Ojaveer

  • Kasvas üles Sauel, kooli sõitis rongiga. Kuni rong sõitis (pool tundi), poiss õppis.
  • Lõpetas aastal 1983 Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (toonase Tallinna 1. keskkooli) füüsika-matemaatika eriklassi.
  • Tudeeris Tartu ülikoolis füüsikat, tegi diplomitöö uurimislaeval Arnold Veimer toimepandud aktinomeetriliste mõõtmiste põhjal. Loobus suunamisest mereinstituuti. Läks Võru Kreutz­waldi kooli füüsikaõpetajaks, oli seal kümme aastat direktor. Alates 2001. aastast juhib Hugo Treffneri gümnaasiumi.
  • Isa Evald, rahvusvahelise tuntusega kalateadlane. Ema Helle-Maire, termofüüsik. Abikaasa Katrin, Treffneri kooli inglise keele õpetaja.