25-aastane Eesti noormees Taavi Pohl kirjutas enne oma surma gümnaasiumi lõputöö pool elu kestnud rängast võitlusest Hodgkini lümfoomiga.

Vähihaigusele vandus Taavi alla 2017. aasta eelviimasel päeval kõigest 26aastasena. Vaatamata järjest halvenevale tervisele ja ränkraskele, aastaid kestnud ravile leidis mees aasta enne surma endas jõudu valada oma haiguse saaga ja sellega seotud tunded Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi lõputöösse „Minu haiguse lugu“. Ekspress avaldab katkendeid sellest tööst Taavi ema soovil, et aidata teisi tervisega kimpus olijaid. Et mälestus Taavist elaks.

„Ma sündisin 31. oktoobril 1991. aastal Tallinnas. Olin väga energiline laps, täis uudishimu ja tahet kõiki uusi asju katsetada. Harmoonilist peret meil kahjuks ei olnud, sest minu isa oli alkohoolik ja lahkus kodust, kui olin väike. Ainuke selge mälestus isast meie kodus on sellest, kui ta ema vastu kätt tõstis. Mind kasvatasid ema ja vanaema. Ma ei mäleta, et mind oleks kunagi karistatud või minuga pahandatud, ka kõik toimingud tehti ette-taha ära, lastes mul muutuda laisaks ja ülbeks.

Lasteaed mind väga ei huvitanud. Mulle juba väikese poisina suured lastekambad ei meeldinud, sõprussuhteid olin samuti visa looma. Olin tagasihoidlik ja introvertne.

Avalehele
55 Kommentaari