Jean-Claude Trichet. Aivar Juhanson

Igavad keskpankurid on tegelikult väga terava huumori harrastajad. Veendusin selles hiljuti grupi ajakirjanikega Frankfurdis Euroopa Keskpangas (ECB) peetud semininaril. Saime kohe palve, et ei tohi kedagi tsiteerida ja seetõttu on alljärgnev tekst minu üsna vaba mugandus räägitust.

“Sa ei pea olema väga tark, et olla keskpankur. Tarkus tuleb muidugi kasuks.”

“Me anname välja rahatähti. Anname nii palju, nagu vajate teie ehk rahvas: et hoida eurosid oma rahakottides või kas või madratsi all. Aga me ei anna kupüüre tasuta. Pangad peavad nende eest maksma ja ka teie, kui raha automaadist välja võtate.”

“Me ei tegutse maailmas, kus kasumit teenitakse. Kasum pole meie eesmärk. Kasum lihtsalt tuleb meile.”

“Miks me võtame tööle prognoosidega tegelevaid ökonomiste? Et meteoroloogid ei tunneks end üksikuna.”

Need pankurid teevad nalju ja räägivad keeles, millest lihtinimene aru saab.

Teine asi on ECB presidendi Jean-Claude Trichet’ga. Tema kaalub avalikel esinemistel oma sõnu eriti suure hoolega. Pressikal küsitakse korduvalt, mida arvab ta Saksa keskpankurist Thilo Sarrazinist, kes teatas, et moslemid vallutavad Saksamaa. Ikka vastab Trichet, et Bundesbank on sõltumatu ja ta usaldab Bundesbanki täielikult.

Omal ajal Prantsuse Keskpanga juhina sidus Trichet frangi Saksa margaga ja pidi seetõttu alluma Bundesbankis tehtavale poliitikale. Siiamaani naerdakse, et Frankfurt on tema jaoks õige linn, et prantsuse keeles hääldub linna nimi samamoodi nagu tugev frank.

“Eelmine president Wim Duisenberg oli euro käibelevõtmiseks õige mees, aga kriisid polnud tema jaoks. Trichet on harjunud kriisidest läbi käima,” räägib üks töötaja. Ja Trichet pole ahelsuitsetaja nagu eelkäija.

Prantslane on heas vormis. Räägib meeldiva sügava häälega, vehib aeg-ajalt kätega ja võtab lugemise ajaks prillid eest. Tema kõrval põrnitseb asepresident Vitor Constancio lauda, sest ühtegi küsimust ei esitata talle. Selles šõus on vaid üks hästikammitud hallipäine staar.

Meile öeldakse enne pressikat, et ECB eesmärk on hoida inflatsioon kahest protsendist allpool, kuid selle lähedal ja et nagunii räägib Trichet sellest. Boss teatabki, et eurotsoonis on inflatsioon olnud 1,97 protsenti!

Trichet on tõeline eurooplane. Tema jaoks on olemas üks eurotsoon ja kui käib jutt Ühendriikidest, võrdleb ta liikmesriike vabalt USA osariikidega.

Käime ka Eurotoweri kõige kõrgemal, 36. korrusel saalis, kus ECB nõukogu otsuseid langetab. Ümarlaua taga istuvad tähestiku järjekorras 16 eurotsooni riigi keskpanga juhid + ECB kuus juhatuse liiget. Tuleval aastal peab nõukogu kasutusele võtma ilmselt uue laua, sest oma koha saab ka Andres Lipstok, kes praegu istub vaatlejana seinaäärse laua taga.

Võimalikud on ka erakorralised koosolekud, mille tarbeks on eurotsooni keskpankade presidentide laual tavasüsteemist eraldatud valged telefonid.

Kui jutt käib eurotsooni edust, räägib Trichet 17. riigist ja kiidab “üht maad”, kes pingutas piisavalt. Sel nädalavahetusel saabub Trichet Tallinna. Ta esitleb pühapäeval Eesti Panga iseseisvussaalis eurole ülemineku telereklaame ja kingib Lipstokile viisnurkse klaasist nn eurotähe, mille said viimati tunamullu slovakid. Esmaspäeval avab ta koos Olli Rehni ja Jürgen Ligiga Ahhaa keskuses euroteemalise näituse ning osaleb Estonias euroteemalisel konverentsil.

Ühisraha kasutuselevõtuni jääb napilt üle saja päeva.

Tulekul uus boss ja uus maja

? Tuleval aastal saab ECB uue presidendi. Favoriidiks peetakse sakslast, kuid Bundesbanki juht Axel Weber paistab olevat liiga otsekohese jutuga. Wall Street Journal meenutab, et Bundesbanki esimesed juhid olid endised natsid.

? Uue presidendi ajal valmib ECB oma pilvelõhkuja. Ehituse peale ärkasid juudid, kes nõudsid oma mälestuse austamist, sest samasse kohta koguti juute koonduslaagritesse saatmiseks.

? Keskpangas on olemas oma ametiühing. Selle liikmed streikisid mullu seoses pensionisüsteemi ümbertegemisega. Samas toonitab ECB pidevalt, et Euroopa pensionisüsteemid ei ole jätkusuutlikud.