Tšehhi Nokia: saada oma mängukaru reisima
Jah, nüüdsest võib igaüks maailmas saata oma lelu Prahasse. Seal saavad mängukarud kogeda parimaid hetki oma elus: käia teiste mängukarudega väljas söömas, mekkida parimat pilsneri õlut, lasta end pildistada Kesk-Euroopa kõige maalilisemate maastike taustal või lõdvestuda Vltava jõe ääres, nautides samal ajal peent massaaži aroomiteraapiaga.
On see suurepärane idee? Ülim nali? Tegelikult mängukarude reisibüroo juba tegutseb, ütleb mulle Tomio Okamura. "Ma otsustasin sellesse projekti investeerida, kui Marek Hlávka mainis, et maailmas on 1,2 miljardit mängukaru," meenutab Jaapani ärimees Okamura, kes kolis Prahasse 1994. aastal.
„Muide, kas sa teadsid, et Facebookis on ligi 3000 rühma, mis on pühendatud mängukarudele?" uurib mult firma Toy Traveling Aasiast pärit omanik.
Kui ma Okamurat tema Praha Narodni tänava kontoris intervjueerin, näen, et ta põleb erutusest oma viimase investeeringu üle. Kahtlemata on siin kõik samavõrd sürrealistlik kuivõrd see on ka maagiline. Ettearvamatu. Toy Traveling tekkis Tšehhi televisiooni eetris olnud reality-TV saates 16. veebruaril. 22-aastane visionäär Marek hakkas sellest unistama pärast prantsuse filmi Amélie vaatamist.
Arusaadav, et meedia hakkas neljale isemõtlejast ärimehele tähelepanu pöörama. Tomio on selle üle tõsiselt uhke: „Tšehhi televisiooni reporter ütles mulle eile, et see on tšehhi kõige pöörasem riigipiire ületav idee viimase paarikümne aasta jooksul."
Tõsi ta on, lelud müüvad hästi. Nad on universaalsed. „Sellestsamast kontorist annan hommikuti intervjuusid Jaapani raadiokanalitele...," märgib Okamura. Praha Hiltoni hotell tahab samuti koostööd teha: kõige õnnelikumatel mängukarudel avaneb võimalus veeta tasuta öö presidendisviidis - sellessamas, kus Tšehhi pealinna väisates ööbis Barack Obama.
„Nelja kuuga lisama Prahala teisi sihtpunkte, näiteks Berliini, Budapesti, Viini, Bratislava, Münichi," kinnitab Okamura, kes on ühtlasi Tšehhi Reisiagentuuride Liidu asepresident. „Me oleme loomas maailma esimest globaalset mängukarude reisibürood!"
Tundub, et isegi inimesed saadavad isegi mini-mini-Kinder-surprise lelusid sellistele hämmastavatele ekskursioonidele. Miks mitte? Kui asi on tunnetes, siis suurus ei ole, nagu te arvatavasti teate.
Teine märk, mis näitab, et see äri ületab postmodernse ühiskonna deliiriumi, on see, et Okamura otsib juba koostööpartnereid üle Euroopa. Veelgi enam: kui tavaliselt võtab ärisse pandud raha tagasiteenimine mõned aastad, siis lelureisidesse investeeritud 12 000 eurot teeniti tagasi vähem kui kahe kuuga.
Tundub, et inimesed projitseerivad ennast mängukannidesse. Kapseldudes oma unistustesse - või pettumustesse - võivad nad vähemalt oma mängukaru reisile saata. Altruism on kahtlemata kaunis.
„Ära muretse: me uurime online-küsimustiku abil omanikelt, kas nad eelistavad, et nende lelud jooksid õlut või tutvuksid teistest maadest pärit mängukarudega. Soovi korral on olemas ka 150-eurone pakett, mis sisaldab tagasiteed erilises karbis linade ja padjaga..."
Kas see on eriline, post-tamagotchi paradigma? Loodetavasti tulevad vaprad, uudishimulikud, haritud ja paljureisinud mängukarud meie juurde tagasi, et meiega oma seiklusi jagada. Suurepärane. Kuid ärge tundke end puudutatult, kui nad sosistavad teile kõrva: „Teie, inimesed, olete ühed imelikud loomad."
João Lopes Marques, Praha
