Tšempionide saatus
Võtame või Põlva Serviti käsipalliklubi, mis, kui aus olla, hüppas möödunud nädala lõpus pisut üle oma varju ja võitis Balti liiga. Objektiivselt olid vastased ju kõrgema tasemega klubid, aga tol hetkel ei maksnud see tõsiasi midagi. Põlva võitis.
Põlva edu sõltub väga palju äsja kahekümneseks saanud jube andekast mängumehest Mait Patrailist, kes nädalavahetuse mängudeski vastaste väravad palle täis viskas. Ta on ilmselgelt Eesti pallimängualades suurim talent, kes viimasel ajal esile kerkinud.
Nüüd on mehe laual kahe Šveitsi klubi pakkumised. On täiesti selge, et säärane imemees, kui ta tahab omal alal Euroopagi mõistes supermängijaks areneda, peab välja minema. Algul Šveitsi, hiljem Saksamaale, kus on maailma parim klubikäsipalli tase.
Teisalt tähendab see, et ilma nii vägeva rünnakuliidrita ei ole väikelinna Põlva käsipallitiimil tuleval hooajal võimalik mingeid Euroopa vallutamise plaane pidada. Mingis mõttes on sellest kahju. Meeskond koos oma võimsa viskekahuriga oli ju perspektiivikas.
Kui mäletate, siis aasta alguses teatas metalliärimehest jalgpalliklubi omanik Viktor Levada, et tõmbab pärast mitut järjestikust edukat aastat palliklubi eelarvet koomale.
Olukorras, kus võinuks panna volüümi (ehk raha) juurde, et üritada Euroopas end veelgi tublimalt näidata, otsib klubiomanik, kuhu oma senised mängumehed hea hinnaga maha müüa. Unistused meie oma superklubist on tänaseks kadunud.
Võrkpallis võitis Tallinna Selver kõik, mis võita andis. Eurosarjas saadi jalg ukse vahele - kui arvestada, et Challenge Cupil jõuti kaheksa parema hulka ning seal peeti kaks tõsist lahingut Prantsusmaa liiga liidri Poitiersi Stade Poiteviniga. Need mängud küll kaotati, ent vaid meie oma mängumeestest koosnev sats tegi endale hea nime.
Tulevale aastale mõeldes oleks imelik, kui päris mitu Selveri noort võtmemängijat välisklubisse ei läheks. Mõtlen eelkõige Kristjan Sikastet, Keith Pupartit ja Sten Esnat. Kui need kolm lahkuvad, siis kas Selver jätkab ka tuleval aastal Euroopas sama tublilt? Võrkpalli populariseerimise ja üldise huvi tekitamise osas oleks läbilöök Euroopas ülitähtis. Ilma põhimeesteta on see aga üsna lootusetu.
Korvpallis on mitmed olulisemad mängud tulekul. Imelik oleks siin ühe või teise klubi osas suu täis võtta. Aga siiski - Tallinna Kalevil, kui mõned toredad esitused välja jätta, jäi tänavu üks päris särav tulemus tegemata. Seda võib öelda hoolimata sellest, kas Eesti meistriks tullakse või mitte. Terve hooaeg on enam kui miljonieurose eelarvega pealinna klubil kulunud ju õige koosseisu otsimiseks. Nüüd näib, et on kokku saadud üpris ühtlane meeskond, ent suuremad rongid - Balti liiga ja Eurosari - on läinud.
Kahju on tegelikult sellest, et üsna tõenäoliselt lahkuvad hooaja lõppedes rünnakuliider Travis Reed ja hiljuti meeskonnaga liitunud pikk Dušan Jelic. Raske öelda, kas tiimi jääb alles terav tagamängija Ed Scott, kes paistab just-just hakkavat meeskonda sulanduma. Kas Matteo Kezo, kes hooaja vältel juba päris heaks muutus, ikka jääb?
Ja tegelikult pole ka peatreener Veselin Matici osas ju praegu midagi selget.
Kõige selle taustal tundub, et oleme tuleval hooajal taas olukorras, kus Kalev ostab aga uusi mehi ja proovib, proovib, proovib...
Tartu Rockil seisab nädalavahetusel eest Fiba Eurocupi finaalturniir. Vähemasti eurosarjas on tartlased olnud tublid. Aga mis saab eeloleval aastal? Kas nad teevad kvalitatiivse sammu edasi, kui meeskonnast lahkuvad tänavused tugitalad Brian Cusworth ja Giorgi Tsintsadze? Kuid ilmselt nad lahkuvad.
Nii et jah.
Meil tekib ikka ja jälle nii mõnelgi pallialal meeskondi, kes võiksid saada Euroopa mõtes superklubideks. Aga ei saa. Ja sellest on kahju.
