“Saladus” on Rhonda Byrne’i spirituaalsetes ringkondades leviv ülimenukas n-ö eneseabidokumentaalfilm, mille sisu on austraallannast autor kokku kirjutanud ka raamatuks. Tänavu kevadel ilmus tarkuseraamat eestikeelsena, aga esimene tiraaž müüdi läbi vaid kahe kuuga, nii et sel nädalal jõudis lettidele järgmine laar.


Samamoodi on juhtunud kõikides riikides, kus see on ilmunud – “Saladus” on igal pool bestseller.


Pole ime, et Rhonda Byrne valiti möödunud aastal ajakirja Time maailma saja mõjukaima inimese hulka.


Ja ainus, mida Byrne’il selleks teha tuli, oli lihtsas keeles sõnastada külgetõmbeseadus ehk Suur Elu Saladus ja võimsaim universumi seadus:

  • Sarnane tõmbab sarnast, nii et kui sa mõtled mõtteid, tõmbad endale ligi sarnaseid mõtteid.
  • Mõtted on magnetilised, neil on sagedus. Mõtted saadetakse universumisse ja nad tõmbavad magnetina külge teisi sama sagedusega asju. Kõik väljasaadetu naaseb algallikasse.
  • Sinu praegused mõtted loovad sinu tulevase elu, sinu mõtted saavad teoks.
  • Kohtle ennast lugupidavalt ja armastavalt, nii tõmbad ligi ka teisi, kes suhtuvad sinusse armastuse ja lugupidamisega.
  • Raha ligitõmbamiseks keskendu jõukusele. Pole võimalik seda juurde tuua, kui keskendud selle puudumisele. Mõtle jõukalt. Jne.
Tähtsad mehed ja talupojatarkus


Tundub lihtne, kas pole? Rhonda Byrne kinnitab, et sellesse “saladusse” on aastatuhandete jooksul olnud pühendatud vaid väike geeniuste ring: ­Platon, Shakespeare, Newton, Hugo, Beethoven, Lincoln, Einstein... Tõestuseks toob ta nende tsitaate, mille ideed kattuvad külgetõmbejõu seaduse ideega. Filmis kinnitavad seda teadmist ja külgetõmbeseaduse olemasolu õpetajad: filosoofid, kirjanikud, koolitajad, kvantfüüsikud ja ettevõtjad.

Aga kui nüüd järele mõelda... Seda “saladust” teadis juba ennemuiste iga eestlane:

  • Kuidas lükkad, nõnda tõmbad.
  • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
  • Kuidas sina külale, nõnda küla sinule jne.   

Rikkuse ja raha külgetõmbamise õpetus

Milles see saladus siis seisneb? Kuidas on see põhimõte nüüd järsku muutunud ­heureka-hüüet väärivaks avastuseks, lahendatud Da Vinci koodiks ja paljastatud vabamüürlaste vandenõuks? Miks on Byrne’i film ja raamat nii paganama populaarsed?

Elvas elav Spirituaalse Lektooriumi klubi (vaimseid teemasid käsitlevate filmide huviliste klubi) liige Peeter Lepisk on filmi näidanud juba sadadele huvilistele. Ta tunnistab, et inimestele mõjub kindlasti lihtne uudishimu rahuldamine. Kui miski on ikkagi saladus, on sellest teadasaamine justkui privileeg.

“Kui me saame saladuse teada, siis me tähtsustame seda. Kui inimesed suurte silmadega räägivad, kuidas see on nende elu muutnud ja kuidas seda on ikka tuhandeid aastaid saladuses hoitud, siis see mõjub.”

Koolitaja, ettevõtja ja sama Spirituaalse Lektooriumi klubi liige Aivar Haller leiab, et “Saladuse” meeletu populaarsuse taga on sõnumi lihtsus. “See on vastuvõetav suurele rahvahulgale. Seal on vähem teaduslikku poolt ja rohkem lihtsate vahenditega edasi antud sõnumit. Samuti hoidutakse üsna selgelt kasutamast sõna “Jumal”, viimaks sõnum ka inimesteni, kelle jaoks see on ärritav väljend.”

Halleri sõnul on film üsna suures osas orienteeritud inimestele, kellele on oluline raha. “Saladuses” on ju isegi olemas rikkuse ja raha külgetõmbamise õpetus.

Nii lihtne see Halleri arvates siiski ei ole, et mõtled lihtsalt rahale ja piiks-piiks, raha tuleb. “Sa võid ju endale öelda, et “Ma olen rikas! Ma olen rikas!”, aga kui selle taga on kindel õõvastav tunne, et mul ei ole varsti enam sentigi ja elu on üks suur kannatuste rada, siis see tunne produtseerib seda reaalsust. Filmis on jäänud lõpuni lahti rääkimata reaalsuse loomise protsessiga seotud asju.

Küsimus on ikkagi pigem seisundis, tundes, mida luues tõmbad ligi sarnast tunnet ja seisundit ja kõike, mis sellega kaasneb.”

Film ringleb vaimsetes ringkondades


Seepärast korraldavadki Spirituaalse Lektooriumi klubide liikmed pärast filmi vaatamist seminare ja arutelusid. Enamasti on Lektooriumi filmiõhtutel osalenud 10–20 inimest, mõnikord ka sadakond, nagu näiteks aasta eest Elvas. “Siis oli raske arutelu tekitada. Film pääseb ikkagi mõjule siis, kui inimesed püüavad ideid reaalselt oma ellu üle viia. Seminaridel siis saavadki inimesed üksteist nii-öelda üles kütta,” ütleb Peeter Lepisk.

Filme näinud on avaldanud imestust, kuidas see asi saab nii lihtne olla, aga samas on ka olnud skeptilised idee suhtes, et universum oleks justkui ostukataloog – et esitad tellimuse ja kaup lendab kohale.


Aivar Halleri meelest on raamat ja film pigem tõhusad eneseusu tugevdajad, seepärast soovitab ta neid teistelegi. “Ei ole ju vahet, mis on see, mis aitab inimesel endasse usku tekitada, mis selle seemne istutab. Paljud on saanud filmist väga palju abi, selles pole kahtlust.”

Lektooriumi üritustele tulevad “Saladust” ja teisigi filme vaatamas käinud Lepiski sõnul inimesed, keda huvitavad ideed, millega oma elu paremaks muuta. Nagu ta ütleb, elukestva arengu tee valinud asjahuvilised.

“Nad tahavad olla homme teistsugused kui täna. Ja kui tuleb välja selline film nagu “Saladus”, siis nad uuri­vad seda. Ega see ei tähenda, et neil kõigil kohe selle peale keel ripakile jääb!” Lepisk kirjeldab “Saladuse” huvilisi veel kui eneseusklikult mõtlevaid, otsivaid inimesi, “kes hästi järele mõtlevad, mida nad mõtlevad”.

Saladuste sündikaat

“The Secreti” äriprojekti raames on ilmunud veel audioraamat, heliplaat, raamat “The Secret Gratitude Book”, milles õpetatakse süvendatult saladuse põhimõtete järgi elama, rõhutades sealjuures tänulikkuse olulisust; “Saladuse” SMSid, milles on väike Rhonda Byrne’i inspiratsioonikilluke igaks päevaks; Wallace D. ­Wattlesi audioraamat “The Science of Getting Rich”.
Piret Roosioja (20), tudeng, tegi filmile eestikeelse tõlke: “Minule näitas seda mu vend. See oli ühel internetilehel üleval. Mind huvitavad üleüldse inimese vaim ja meel ja see, mida nendega teha saab.

Filmist sain teada, kuidas ma ise saan seda saladust rakendada. Võib öelda, et see toimib. Aga see on samal ajal ka raske – peab end päris lõdvaks laskma.

Ma olen seda eelkõige katsetanud inimestega suheldes, olen muutnud suhtumist teistesse. Ma olen mõelnud nii, et püüan ise teiste vastu olla sama hea, kui ma tahan, et minu vastu oldaks. Ja ma mõtlen endast kui paremast inimesest, et ka teised mõtleksid minust hästi. See on toonud minu ellu ühe väga hea inimese.

Öeldakse, et raha armastab raha. Mul ei ole olnud mingisuguseid rahateenimise võimalusi, aga siis hakkasin mõtlema, et saan mingist kohast raha. Ja saingi! Ma sain päranduse.