Eimar Veldre Annika Haas / Eesti Ekspress

“Meie neljast koondettepanekust võeti arvesse suures mahus üks (lävendipõhine vastuvõtt ehk kõik, kes ületavad lati, saavad õppima) ja täielikult veel üks (uus õppetoetuste süsteem rakendub koos tasuta õppega, ent selle sisuline eelnõu pole veel riigikogusse jõudnud ja on raske hinnata, kas tudengite ettepanekuga arvestati),” ütleb Veldre. Kaks teist ettepanekut arvesse ei läinud — akadeemilise puhkuse ajal keelati eksamite sooritamine ja tasuta õppe eelduseks olev õppekoormus tõsteti 75 protsendilt 100-le, mistõttu ähvardab senisest rohkem tudengeid õppemaks.

Veldre meenutab, et esialgsed seadusearutelud riigikogus olid avatud, ent kui erakonnad hakkasid oma valikuid tegema, läks asi kinniseks. “Meile öeldi, et küll me pärast hääletust näeme, mis läheb arvesse ja mis mitte,” on Veldre hämmastunud. Ta arvab, et kodanikuühenduste peatõstmised on poliitikud hellaks teinud. “Häiriv on see, et hakatakse märgistama ja marginaliseerima. See, et kodanikuühendused annavad hinnanguid erakonna ettepanekutele, ei tähenda ilmtingimata, et ühendus on partei suhtes poolt või vastu.”

EÜL korraldas oma ettepanekute kuuldavaks tegemiseks jaanuaris kaheksa meeleavaldust kokku viies maakonnas. “Me hindame aktsioone tulemuslikeks, sest erakonnad ütlesid meile oma seisukohad välja. Viimasele meeleavalduspäevale järgnenud katsed teha neist üritustest kas kitsalt maailmavaateline vaidlus või üksikute inimeste üritus, viitavad sellele, et EÜL ja tema toetajad on õigel teel — kuigi meie ettepanekutest enamik hääletati maha, debati me sisuliselt võitsime.”