03.06.2010, 00:06
Tüdruk pääses napilt poomissurmast
Eesti lastega juhtub Euroopas kõige rohkem õnnetusi. Seda trendi suurendavad üha popimaks muutuvad laste action-sünnipäevad.
FOTO:
10aastane Tallinna tüdruk Meeri võib 16. aprillil edaspidi tähistada oma teist sünnipäeva. Tol päeval sattus ta klassivenna sünnipäeval Laagris, Triobeti kardirajal õnnetusse, millest pääses eluga ainult tänu vedamisele. Ehkki kardikeskuses olid spetsiaalsed sõidukombinesoonid, keegi neid selga ei pannud. Küll oli kohustuslik kiiver, mille igaüks valis ise. „Ma ei saanud kiivrit korralikult kinni ja instruktor aitas mind. Ta pidi märkama, et mul on kaelas suur sall,“ meenutab Meeri. Just see, nn Arafati rätt sai saatuslikuks. Lapsed tegid 14 minutit testsõitu ja neid kutsuti juba rajalt tagasi, et võistlust alustada, kui Meeri salli ots tuli lahti, keris ümber tagumise võlli ja hakkas tüdrukut pooma. „Ma mäletan suurt valu ja siis läks silme eest mustaks,“ räägib Meeri. Tüdrukut kägistav kart liikus sel hetkel umbes 40-kilomeetrit tunnis. Õnneks purunes esimesena rätik mitte Meeri kael. Meeri meditsiinivaldkonnas töötavad vanemad on eriti pahased, et lisaks ülejala ohutusele, ei võetud üliohtlikku intsidenti algul tõsiselt. Kui ohvri ema pool tundi hiljem kohale jõudis, kutsus alles tema kiirabi. Poomisjälgede ja kaelakahjustusega tüdruk viidi lastehaiglasse, kus ta veetis kolm päeva. Veel kaks nädalat oli Meeri koduravil. Meeri vanemad loobusid kardiraja pakutud kokkuleppest ja valurahast seda enam, et nende meelest on ohutus laste action-sünnipäevadel laiem probleem. „Tegelikult on see sageli üpris õõvastav,“ leiab ema Mari. „Paarkümmend last viiakse sünnipäevale, vanemad lahkuvad ja jätavad lapsed kolmeks-neljaks tunniks sünnipäevalapse vanemate hoole alla.“ Tartu Ülikooli Kliinikumi staažikas lastearst, emeriitprofessor Tiina Talvik kinnitab, et Eesti on laste vigastuste ja õnnetusjuhtumite poolest Euroopas esikohal. Iga viies laps satub trauma tõttu haiglasse. Neist 20 protsendil on rasked vigastused.