Tujurikkumise maailmameister
Ehhh… Ei saanud eestlased tunda täit rõõmu Markko Märtini võidust Korsika rallil. Peoperemees ja pipar meie meepotis oli Märtinile kindlalt kaotanud, kuid kodupubliku rõõmuks MM-tiitli kindlustanud Sebastian Loeb (30). Oma karjääri jooksul pisut üle 50 MM-ralli sõitnud elsaslane läks seega tulevikulootuste mitteametlikus pingereas Märtinist mööda. Meie mehel tuleb veel vähemalt aasta oodata, kuni tema (ja veel mitme eakaaslase) hellitav aunimetus “tulevane maailmameister” olevikku pannakse…
2003. aasta ralli maailmameister oli vaevalt selgunud, kui Eesti Ekpressi ajakirjanikud olid valmis Markko Märtinile tänavust tiitlit broneerima. Toomas Vabamäe arvutused näitasid, et Märtin on oma rallimehekarjääris astunud Petter Solbergiga ühte sammu täpselt aastase nihkega. Kui Solberg sõlmis tehasetiimiga lepingu 1999. aastal ja võitis esimese ralli 2002, siis Märtin jõudis sama kaugele aasta hiljem. Sestap oli loogiline – muidugi läbi kerge huumoriprisma –, et Märtin peaks olema maailmameister anno 2004.
Aga julged visionäärid ei arvestanud ühe mehe plahvatusliku arenguhüppega. Tõsi küll, juba mullu esitas Loeb Solbergile tõsise väljakutse, võites viiest asfaldirallist kolm ja jäädes lõplikus punktiarvestuses norralasele vaid punktiga alla. Sellegipoolest ei olnud põhjust prantslasest rohkemat arvata kui pidada teda vaid asfaldi valitsejaks. Enamik rallisid aga sõidetakse kruusateedel, tõstsid asjatundjad tähendusrikkalt sõrme ja pigistasid salapäraselt silma kinni.
Enne tänavust Rootsi rallit Ekspressile antud intervjuus ütles Petter Solberg muigelsui, et tõenäoliselt tuleb maailmameistriks tema. Ent siis tõsines: “Hetke parimaks pean Loebi. Ta on suurepärane universaalne sõitja ja tema Citroen on tõeliselt kiire. Subarul aga läheb sel hooajal seoses uue mudeli tundmaõppimisega raskeks.”
Sisuliselt oli norralasel õigus. Kuigi kevadel, kui MM-sarjast oli läbitud neli etappi, paistis, et meil (s.t Märtinil) on lootust. Aga siis katkestas Märtin kolmel etapil järjest, seejärel Solberg omakorda kolmel järjest. Ülejäänu oli tehnilise vastupidavuse poolest kadestamisväärselt kindlat masinat tallavale Loebile vormistamise küsimus.
***
Teleklippi, kus Loeb uljalt saltosid viskab, on ilmselt näinud iga rallisõber. Aga mis võiks olla ühist rallil ja gümnastikal? Siiski ei ole selle klipi puhul tegu kaskadööriga, kellele rallimehe nägu ette monteeritud. Poisipõlves tegeleski Loeb kehalise kasvatuse õpetajast isa toel sportvõimlemisega. 16aastasena vahetas noormees võimlemistrikoo ja akrobaaditrikid lõplikult kiivri ja kihutamise vastu välja. Ralliga sai ta sinasõbraks 21aastasena, kui võitis Prantsusmaa noorte seeriavõistlused. Kaks aastat hiljem istus Loeb ühte autosse (see oli Peugeot 106) Monaco päritolu kaardilugeja Daniel Elenaga. Edukas tandem töötab tänaseni koos.
Küllap Loebil vedas, et ta pääses just Citroeni tehasetiimi. Et ta just selle tiimiga lepingu sõlmis oli siiski loogiline, sest Citroeniga (Saxo 1600) tuli mees 2001. aastal juunioride maailmameistriks, võites kõik viis etappi, kus ta osales.
Aga vedamiseks saab Loebi puhul nimetada just aega, kus ta Prantsuse talliga liitus. Kui näiteks Märtin sai mullu võibolla liiga noore mehena Fordi tiimi esisõitjaks ja pidi eelkõige oma vigadest õppima, siis Loeb oli esialgu Colin McRae ja Carlos Sainzi, mitmekordsete maailmameistrite õpipoiss. Pole ime, et selliste ässade varjus oli Loebil aega riskivabalt sõita ning tasa ja targu oma tehnika, eelkõige kurvide läbimise kunst, filigraanseks lihvida. Ehkki tegelikult astus “õpipoiss” staaridele kohe kandadele.
2001. aastal San Remos teise kohaga üllatanud Loeb oli tollal veel nii väike tegija, et temast ei osanud keegi midagi arvata. Heakene küll, siis andis ajakirjanikele igati põhjendatult rohkem kõneainet Märtini hirmuäratav kaljult kukkumine.
Aga juba järgmise aasta alguses pani Loeb kinni Monte Carlo ralli. Tõsi küll, esimesest võidust pidi ta siiski suu puhtaks pühkima, sest reeglitevastase rehvivahetuse eest lisatud trahviminutid kukutasid mehe teiseks. Ent täht oli sündinud. Esimene aus võit tuli sama aasta sügisel Saksamaal ja 2003. aasta tõstis Loebi vastu kõiki ootusi juba MM-tiitli tippnõudlejaks.
***
Autospordispets Toomas Vabamäe juhib tähelepanu, et Loeb on hea näide sellest, kui hästi toimib rallis juurdekasvusüsteem. Kui Loeb tuli kolm aastat tagasi juunioride maailmameistriks, siis vormel-1 vastava noorteklassi vormel-3000 endised maailmameistrid Nick Heidfeld ja Ricardo Zonta on suhtelisest edust hoolimata ikkagi jäänud MM-konkurentsis teisejärgulisteks tegijateks. Ehk vaid Juan Pablo Montoyal on pisut paremini läinud, aga tiitlivõiduni on temalgi tükk maad.
Võrdlus Loebiga peaks tõstma ka juunioride MMil vägevaid esitusi pakkuva, tihti küll ebaõnnega võitleva Urmo Aava lootusi. Eriti arvestades Suzuki plaane juba paari aasta pärast WRC-karusselliga liituda. Mida Aava ise sellest arvab? “See on selge, et tegemist on väga õige sarjaga tulevikku silmas pidades,” kiidab Aava juunioride MMi. “Ja kui WRC-sari odavamaks läheb, siis on Suzuki liitumine kindel. Uue auto ehitamine igatahes käib. Aga see on ikkagi maailm, kus on kõik väga head sõitjad, nii et päris MMile jõudmine pole sugugi kerge. Pean kõvasti tööd tegema.” Kuigi tulevaseks hooajaks on Aava taas Suzukiga käed löönud, lubab ta silma peal hoida ka teiste tiimide pakkumistel. “Aeg töötab minu kahjuks. Kindlasti ei välista, et võtaksin vastu pakkumise mõnelt teiselt WRC-tiimilt.”
Muide, Briti mainekas ajakiri Autosport peab võimalikuks, et Aavast saab Solbergi kõrval Subaru teine sõitja.
***
Alati naeratav ja šarmantse aktsendiga inglise keelt põristav Loeb ei avalda tõelise diplomaadina üheski kriitilises küsimuses oma arvamust liiga teravalt.
Tulevast hooajast kehtima hakkavate uute reeglite kohta, mille järgi punkte hakatakse jagama iga võistluspäeva eest ning ka katkestajad saavad punkte noppida, ütles Loeb: “Ma arvan, et uus punktisüsteem teeb väga raskeks jälgimise, kes on õigupoolest ralli võitja, kes on esimese päeva võitja jne. Seepärast, kuigi ma arvan, et mõned uuendused on vajalikud, ei ole teised seda sugugi. Loodan, et need uuendused ei hävita rallit.”
Augustikuise Saksamaa ralli eel küsiti Loebilt, kas tema arvates võiks ka ralli olla olümpiaala. “Ma ei tea. Miks ka mitte? Praegu ei tundu see samas reaalne. Aga kui arvate, et me võiksime võistelda ainult korra nelja aasta jooksul, siis see küll hea mõte ei ole.”
Küsimusele, kas Loeb kavatseb ka pärast tiitli kindlustamist kahel viimasel etapil endast parima anda, vastas mees enesekindlalt: “Pole mingit põhjust, miks ma ei peaks võidu nimel pingutama. Aga see ei saa kerge olema. Markko oli Korsikal nii kiire ja ka mullu oli mul temaga Kataloonias tihe rebimine, seega läheb põnevaks.”
Loeb osaleb kindlasti detsembri alguses Pariisis Stade de France’il peetaval Race of Champions võistlusel. See on üritus, kus ringrajaässad ja rallimehed üksteiselt mõõtu võtavad. Meeldiva tagasihoidlikkusega märkis ta pressikonverentsil pärast Korsika rallit: “Ma loodan, et rahvas tuleb mind sinna vaatama. Usun, et nad tulevad sinna Michael Schumacherit vaatama, aga kui nad ka minu pärast tulevad, oleks see tõesti kena.”
Vaat selline tagasihoidlik rallikuningas…
Sebastian Loebi saavutused:
2004 - WRC maailmameister individuaalselt ja meeskondlikult (Citroen Xsara). Viis etapivõitu, viis teist kohta.
2003 – WRC MM-teine. Meeskondlik maailmameister (Citroen). Kolm etapivõitu, kolm teist kohta.
2002 – WRC MM-i kümnes. Esimene etapivõit (Saksamaa ralli).
2001 – FIA Super 1600 (Juunioride MM) kokkuvõttes esikoht. Võitis viis etappi kuuest. WRC klassis teine koht San Remo rallil.
Prantsusmaa meister (Citroen Xsara).
2000 – Prantsusmaa kruusaralli meister. WRC-klassis 9. koht Korsika etapil Toyota Corollal.
1999 – MM-debüüt Citroen Saxol. Katkestamine Kataloonias, 19. koht (A6 klassi esimene) Korsikal.
Isiklikku:
Sündinud 26.02.1974
Vanemad - ema matemaatika, isa kehalise kasvatuse õpetaja.
Vallaline.
Hobiks nimetab kardisõitu.
