John Quincy Adams külastas Revalit 1814. aasta mais ja valiti järjekorras kuuendaks Ühendriikide presidendiks aastal 1825. Kui aga võtta arvestuse aluseks ainult iseseisva Eesti Vabariigi külastused, siis kuuluks see au John Fitzgerald Kennedyle (1917-1963), kes külastas Tallinna 1939. aasta mais ning valiti 35. Ühendriikide presidendiks aastal 1961.

1814 - John Quincy Adams Revalis
Pärast 1803-1808 kestnud ameti­aega Massachusettsi osariigi senaatorina nimetati Adams USA esimeseks saadikuks Vene keisririigis ja esitas tsaar Aleksander I-le volikirjad 5. novembril 1809. Adams määrati uuele kohale tänu oma varasematele kogemustele selles maailmanurgas. Aastatel 1780-1783, alles teismelisena, oli ta töötanud ­sekretäri ja tõlkijana saadik Francis Dana ­juures, kui alles tunnustamata Ameerika kolooniad püüdsid tagajärjetult leida Venemaa toetust Suur­britanniaga peetud Iseseisvussõjas (1776-1783). Naastes Sankt-Peterburgi juba USA valitsuse saadiku ülesannetes, jäi Adams sinna 1814. aasta aprillini, mil ta määrati juhtima Genti rahulepingu (1814) komisjoni. Selle lepinguga lõpetati vastse Ameerika vabariigi teine Suurbritanniaga peetud sõda ehk nn 1812. aasta sõda.

Pärast saadikuteenistust Londonis Court of St Jamesis (1815-1817) nimetas viies USA president James Monroe Adamsi oma riigisekretäriks. Adams teenis riigisekretärina aastatel 1817-1825, mil temast sai 1824. aasta vaidlustatud valimiste järel järjekorras kuues president. Riigisekretärina osales Adams USA valitsuse ühe esimese välispoliitilise tegevuskava koostamises, mis hiljem sai tuntuks Monroe doktriini nime all. Monroe doktriin kuulutas, et Euroopa suurriigid ei peaks sekkuma Ameerika mandri siseasjadesse.

Ehkki Adams võis külastada Vene keisririigi siinset provintsi juba kahe varasema diplomaatilise missiooni ajal, võttis ta maismaareisi Revalisse teadaolevalt ette 1814. aasta kevadel, et lahendada üks konsulaarametiga seonduv probleem. Nimelt oli USA kohalik konsulaaresindaja Revalis - baltisakslane Diedrich Rodde - esitanud USA Sankt-Peterburgi konsuli, Philadelphiast pärit Levett Harrise vastu korruptsioonisüüdistuse.

Kuigi seoses 1812. aasta sõjaga ei olnud ükski USA laev kahe aasta vältel Läänemere sadamatesse jõudnud, nõudis konsul Harris Roddelt endist viisi "ülalpidamistasu". Selle ja teiste korruptsioonisüüdistuste tõttu ei nimetatud konsul Harrist hiljem saadikuks, vaatamata tema pikaajalisele teenistusele Venemaal (või just selle tõttu).

1803. aastal oli just konsul Harris esimene Sankt-Peterburgi lähetatud ametlik USA valitsuse esindaja. Samuti oli ta teeninud Adamsi äraolekul ja pärast saadiku lahkumist korduvalt asjurina. Hiljem kirjutas Adams Harrise kohta: "Ta teenis oma ametit tohutu kallilt edasi müües vürstliku varanduse." Harris vabastati avalikust teenistusest 1816. aastal ega pöördunud sinna enam kunagi tagasi. Veel aastaid käis tema nimi läbi ohtratest kohtuasjadest.

Kolm nädalat jäävangis
Juhtumisi pidas Adams põhjalikku päevaraamatut, kus on üksikasjalikult kirjas kõik sündmused 1. maist 20. maini Revalis, mil ta kolm nädalat ootas jääolude paranemist Soome lahel - kaasa arvatud ebaõnnestunud katse lahkuda 16. mail. Ilmselt oli Adams Revalist sisse võetud. 7. mai päevikusissekanne ütleb: "Tegin jalgsi ringi ümber terve linna, sisenedes samast väravast, kust välja läksin. Selleks kulus täpselt nelikümmend seitse minutit, järelikult oli teekond täpselt neli versta ehk kaks ja kaks kolmandikku miili. Siin on seitse üksteisest eri kaugusele jäävat väravat, tühi vallikraav ja tornidega müür. Linn on väga vana ja ehitatud gooti stiilis: tänavad on kitsad ja kõverad, hooned enamikus tellistest, mis on üle krohvitud, mõned ka kivist. Majadel on kivikatused, millel on väga järsk kalle; hooned on otsaga tänava poole. Sellises kohas tekib tunne, nagu oleksid sattunud 12. sajandisse."

14. mail külastas ta Kadriorgu, kirjeldades seda kui "paleed, mis jääb linnast umbes miili kaugusele ja mille Peeter Esimene ehitas oma keisrinna Katariinale". "Hoone on väike, aga aiad on avarad ja rajatud tolleaegse moe järgi. Maja ühes nurgas on kolm punaseks värvitud telliskivi, mille väidetavasti pani sinna Peeter oma käega. Ülejäänu on krohvitud. Tavaliselt resideerib siin provintsi kindralkuberner Oldenburgi vürst.

Aga praegu teda ei ole. Aedade serval on väike kasarmuküla, mis mahutab rügemendi sõdureid, ja eemal künkal, kus aiad lõpevad, seisab tuletorn. Tulekambris on viis lampi, kambril on uks, mis avaneb lahe poole, ja üks lamp on veel ukse kohal. See on Revali ümbruse kõige kõrgem punkt, kust avaneb tore vaade linnale, sadamale, lahele ja ümberkaudsetele aladele. Nägime sadamasse sisenemas üht väikest laeva, mis oli tänavusel hooajal esimene. Sadam ja laht on ikka veel jääs, aga pangad ei ole eriti suured ja paistab, et laht on läbitav."

Lisaks mitmetele ametlikele visiitidele ja Venemaa Napoleoni üle saavutatud võidu pidustuste jälgimisele avanes Adamsile võimalus heita pilk ka Eesti eliidi argielule: ta käis ooperis ja ballil, einestas kaupmeestega ja mängis valitsusametnikega kaarte ning jõudis isegi avalikku sauna.

Esimesel pühapäeval käis ta saksakeelsel jumalateenistusel toomkirikus, järgmisel aga külastas üht teist kirikut, et kuulata eestikeelset teenistust. Samuti jalutas ta läbi terve linna, imetledes korduvalt Toompealt avanevat vaadet: "Õhtupoolikul jalutasin [-] Toompeale - künkale, kus seisab linna kindlus ja kust avaneb tore vaade sadamale ja lahele, rannalähedastele saartele ja maale." Need on mitmekesised ja terased tähelepanekud, mis avanevad kui põnev aken 1814. aasta Eesti ellu.

John Kennedy viibimisest Tallinnas loe järgmisest Eesti Ekspressist.