wadhwa.com

Wadhwa tegi sel teemal ettekande Las Vegases kuu aja eest toimunud IBMi tehnoloogiakonverentsil „Impact 2012". Tema nägemus on täiesti pöörane! BusinessWeeki ja Washington Posti kolumnistina ning äriliidritele tulevikutehnoloogiaid tutvustava USA õppeasutuse Singularity University asepresidendina tegutsev Wadhwa lükkab resoluutselt ümber Garri Kasparovi levitavava „rumala müüdi", et maailmas on tehnoloogiline areng seisma jäänud ning midagi fenomenaalselt uut pole leiutatud juba aastakümneid (või koguni sada aastat).

„Lausvale!" põrutab Wadhwa usutluses Ekspressile. „Praegu elame kõige pöörasema kiirusega arenevas tehnoloogiamaailmas, mida inimajalugu tunnistanud on." Mida see tähendab? 10-15 aasta pärast, võib-olla varemgi, näeme Wadhwa vaimusilmas maailma, mida kirjeldab järgnev.

Selle asemel, et käime regulaarselt arsti juures tervist kontrollimas, on meie naha alla paigaldatud sensorid. Need näevad välja, nagu tätoveeringud ning edastavad tohtrile pidevalt vajalikku infot aju ja organite toimimise ning enesetunde kohta. „Inimkehast saab tarkvara!" teatab Wadhwa.

Kui meil on tarvis uut jäset, organit või nahka, saab need hõlpsa vaevaga 3D-printeris välja printida. Keegi ei sure enam selle tõttu, et ei leidnud elundidoonorit. Ka meie organismile vajalikke tüvirakke tehakse laborites tellimuse peale. Kui meil on mõni haigust põhjustav geen, vahetatakse see välja.

Ravimitööstus keerab pea peale, sest enam ei pea ravimeid mitu aastat testima, enne kui nad apteeki jõuavad. Nüüd disainivad ravimeid insenerid. Selleks pole neil tarvis kusagile suurde teadusasutusse sõita - kuna laborid „kolivad" kiipidele, saab neid kaasas kanda taskus.

Haiglates hakkavad inimesi opereerima robotid, kes ei tee inimlikke eksimusi ega tüdine. Kirurg võib kõike mugavalt arvutiekraanilt jälgida. Kohtutes enam valetada ei saa, sest valedetektorid on suutelised meie ajulainete järgi tuvastama luiskamise sajaprotsendilise täpsusega.

3D-printerid on odavad ja masskasutuses, paljudel meist koduski olemas. Nendega prinditakse kõike: nii tarbe-, toidu- kui ka luksuskaupa, elektroonilisi vooluringe, printereid endid, isegi maju! 17. sajandist pärineva Stradivariuse viiuli saame samuti hõlpsasti teha, kas või sada tükki. Nad ei ole küll ehtsad, kuid näevad välja nagu ehtsad.

Massiline 3D-printimine jätab hätta hiinlased, sest enam ei pea lääs kõiki vidinaid Hiinast tellima. Tööstus- ja tarbekaupa prinditakse mitte Shanghais, vaid Harjumaal - 3D-printeritega. Tootmine ei sõltu mingil moel tööjõukulust ega töökäte arvust, mis tähendab, et paljud inimesed jäävad töötuks - aga pole viga, tööd polegi enam vaja nii palju teha!

Tomatid ei pea olema punased ning redised roosad. Tänu printimistehnoloogiale võime poes kohata ka näiteks siniseid tomateid ja kollaseid rediseid. Need on värskemad ja tervislikumad, kui me täna eales unistada oskame. Loomaaiad valmistuvad vastu võtma „ajaloolisi eksponaate" - elusaid mammuteid, mis neile laborist saadetakse.

Energiamajanduses oleme tunnistajaks vähemalt kolmele revolutsioonile. Esiteks läheb taastuvenergeetika nii odavaks, et asendab fossiilsed kütused lõplikult. Indias näiteks olevat päikeseenergia juba praegu soodsam kui diislikütuse tootmine. Lõviosa maailma energiast tuleb päikesest. Teiseks hakkame energiat mitmel moel ette salvestama, ning kolmandaks kütust alternatiivsetest allikatest tootma, näiteks vetikatest. Uusimad tuumareaktorid kasutavad praeguste tuumajaamade poolt juba kasutatud tuumakütust. Elektriautod sõidavad ühe „paagitäiega" rahulikult 1000 kilomeetrit.

Täiesti uue tähenduse saab tehisintellekt ehk masinate intelligentsus. Võistlustel, kus tuleb infomürast erinevaid mustreid tuvastada, võidab ta inimest. Temast saab teadusartiklite kaasautor ning ta võib vabalt inimesi õpetada. Tal on võime teha üldistusi ning seltskonnas paistab ta silma oma emotsionaalse intelligentsusega.

Roboteid hakkab olema hulgaliselt. Nad mõistavad meie tundeid, näoilminguid ja kehakeelt. Rahvamassist leiavad oma „peremehe" hääle järgi üles. Robotid on ka võimelised orienteeruma mitte ainult linnatänaval, vaid ka metsarägastikus. Nad mõistavad kasutada tööriistu ning on võimelised tajuma lõhnu ja maitseid. Neist saavad suurepärased abilised vanuritele (põetajad ja hooldajad jäävad kahjuks töötuks).

Tänapäevalgi kasutuses Google'i isesõitvate autode varustus maksab 100 000 dollarit, varsti aga ainult kümnendik sellest. Taksodest kaovad juhid, autod sõidavad ise.

Internetti on 10-15 aasta pärast ühendatud triljoneid seadmeid. Tahvelarvutid maksavad tublisti alla saja USA dollari. Enamikus tiheasustustes levib vabalt 1 GB kiirusega internet. Miljardid inimesed on pidevalt online. Videokonverentsi pidades ei ole enam võimalik aru saada, kas vestluskaaslane istub sinu kõrval või hoopis ookeani taga. Paljud käivad tänaval ringi kentsakate Google'i prillidega, mis näitavad neile pärisreaalsuse peal veel üht „kihti" - tehisreaalsust.

„Mis mõttes pole maailm arenenud?" küsib Wadhwa. „Minu iPhone on täna arvutina võimekam kui terve maailm sel päeval, kui ma sündisin. Ta hakkab mõõtma minu EKGd ja vererõhku, tuvastama haigusi jne."

Kes tulevad sellises tulevikumaailmas Wadhwa arvates võitjateks, kes kaotajateks? Luuserid olevat need, kes muutustele vastu seisavad ja vanadest ärimudelitest kinni hoiavad. „Minu arvates on arukas muutustes osaline olla, selle asemel et nende vastu võidelda."