Maailmaruumi kärgstruktuur ja tumeaine - mille avastamise eest tunnustus määrati - on sisustanud kogu ta elu."See on ikka kogu Tõravere astronoomide vennaskonna auhind," rõhutab akadeemik.

Tähesüsteemide arengut on Tõravere observatooriumis Ernst Öpikust alustades uuritud juba viiendat põlvkonda. Terve sajandi. 1974. aastal söandati maailma juhtivale teadusajakirjale Nature pakkuda graafilis-matemaatilist mudelit, mis esmakordselt maailmas näitas: planeedid pöörlevad kiiremini kui tähesüsteemide gravitatsioon võimaldab. Järelikult - kusagil peab eksisteerima täiendav mass, mis neile hoogu juurde annab.

Selle galaktikaid justkui tekina ümbritseva massi nimetas Einasto, Mihkel Jõeveeri ja Enn Saare juhitud uurimisrühm "tumeaineks".

Teooria tõendamine viis 1997. aastaks ka teise postulaadini samas ajakirjas: tähesüsteemid ei paikne maailmaruumis mitte juhuslikult, vaid selge, kärjekujulise struktuurina.

Tumeaine või universumi struktuurid jäävad kaugeks kõigile mitte-astrofüüsikutele. Nende olemasolu inimene igapäevaselt mitte kuidagi ei taju.

"Muidugi on see abstraktne," seletab Einasto. "Aga samas kogu universumi vundament!"

Ilma tumeaineta koosneks maailmaruum ainult vesinikust ja heeliumist. Tähendab, ka tavalised ained - millest moodustub kõik meid ümbritsev - ei seisaks lihtsalt koos. Elu ei oleks.

Tumeainet on peetud kogu 20. sajandi astronoomia olulisimaks avastuseks. Seni on tumeainega seostatud vaid ameeriklasi. Nad uurisid sama nähtust veidi teise nurga alt. Sestap avaldasid Tõravere teadlased oma uurimusi esiotsa kodus - mille tulemusena jõudis teooria tumeainest ajakirja Horisont kümmekond aastat varem kui ameeriklaste populaarteaduslikku meediasse.

Einasto rahmeldab praeguseni täiskohal ("Lugupidamine Tõravere observatooriumile, kes seda minu east hoolimata aktsepteerib!") - ja kuulab vabal ajal iPodist muusikat.

"Jaa!" läheb akadeemik selgelt õhinasse. Tema plaadikogus on mitusada teost. "iPod on mul alati kaasas!" Muusika aitab tal teha "mõnd väga tüütut rehkendust". Ta räägib, kuidas Arvo Pärt on moodsa aja Bach ja kuidas ta äsja Tartu kaubamajast Võssotski kogumiku muretses.