Taavi

Mõni aasta enne, kui Taavi 26. septembril 1979 Pelgulinna sünnitusmajas ilmale tuli, ilmus trükist Ellen Niidu populaarne lasteraamat "Triinu ja Taavi lood". Taavi oli nii hea nimi, et Taavil polnud isegi hüüdnime. Taavi oli Taavi.

Hea lapsena kuulas Taavi ema sõna ja täitis talle antud korraldused. Aga sugugi mitte alati ise, tihti delegeeris ta need nooremale õele, vennale või kellelegi kolmandale.

Kui Taavi oli üksteist, oldi Varemurru perelaagris ja arutati, et mida õhtul ette võtta. Ema pakkus, et läheks ujuma. Selgus aga, et ujuma ei saa minna, Taavi oli (kodustega konsulteerimata) organiseerinud mastaapse kabeturniiri, kuulutused välja pannud, kogu laagri jalule ajanud. Mis sa siin enam ujud!

Vanemad ja vanavanemad olid Taavil nii noored (Taavi sündides oli vanaisa 42 ja vanaema 44), et Taavil on olnud haruldane võimalus näha ära kõik oma neli vaarema.

Isapoolse vaarisa Herman Rõivase kohta teab Taavi, et Herman oli Eesti ajal edukas rõivakaupmees. Tõi ärireisilt Berliinist kaasa uhke papagoi, aga kui see kodu ära reostas ja kalli mööbli tükkideks lõhkus, võttis vaarisa linnu ja viis selle skulptor Jaan Koortile. Ilmatu hulga viljateri andis lisaks kaasa.

„Rõigas"

"Oktoobrilaps olite?"

"Novott, nüüd leidsite mu luukere üles!" naerab peaminister. "See plekk mu ajaloos on!"