Suvel Savasonile ridaelamuboksi müünud kinnisvarafirma OÜ Kasko Arendus ei maininud siis isegi poole sõnaga, et peagi tema koduõue suurt maja täis teeb. Kahtlane oli vaid see, et mehele ei antud kõiki boksi ostuga kaasnevaid dokumente. Kui Savason Rae vallavalitsusest abi otsis, sai ta vaid teada, et pabereid pole, sest arendaja on ette võtnud mingid muudatused. Veebruaris teatas vallavõim, et kopp toimetab palliplatsil täiesti seadusliku ehitusloa alusel. Ridaelamu maa on arendajal klientidega kaasomandis, firma pidanuks ka Savasoniga uusehituse kooskõlastama.

Ridamaja elanikud vaidlustasid valla ehitusloa kohtus. Vabariigi aastapäeva paiku tegi kohtunik õigusriigile kohase sammu – andis arendajale korralduse ehitus peatada. Arendaja peatas hoopis ridamaja elektri ja veega varustamise…

Ekspress külastab sündmuspaika 28. märtsil. Kasko Arenduse eestvõttel valmib Jüris mitmeid uusehitisi. Isegi arhailistele maakivist mõisavaremetele poogitakse paari korrusetäit kortereid kukile. Kohtu keelust hoolimata jätkub ka Savasoni ridamaja külje all ehitus täie hooga. Elektri, vee ja soojata ridamajas langeb toatemperatuur kütte väljalülitamisest saati keskmiselt kolm kraadi päevas. Väikeste lastega pered on ajutiselt linna sugulaste juurde kolinud.

Mis nad tulevad siis meie õuele kaklema!

Kasko Arenduse ainuomanik on energiline noor naisterahvas Kersti Tamm. Pärin ettevõtjalt telefonitsi, miks ta ehituse peatamise asemel ridamaja Aruküla tee 4 elanikud elektri ja veeta jättis?

"Ei mõelnud me välja muud meetodit nende motiveerimiseks. Ridaelamubokside ostu-müügilepinguid sõlmiti juunist augustini. Siiamaani ei olnud nad käinud Eesti Energias tarbimislepingut sõlmimas. Läbi meie tarbivad!" pragab Tamm. Ta väidab, et ehituse vastu ei ole elanikel tegelikult midagi. Sõda käib hoopis elektri pärast ja lahke firma on niigi Iiobi kannatlikkusega elanike vee- ja elektriarveid oma kuludesse kandnud. "Mul ju ei ole õigust neile arveid esitada. Ridaelamu on elektriküttega, sellega seoses on elektrikulu väga suur – 50 000 kilovatti!" (Hiljem täpsustab Tamm arvu siiski poole väiksemaks: "Pool on meie ehitus kulutanud.")

- "Miks kohtu keelust hoolimata ehitus käib?"

- "Ei käi seal mingit ehitust. See on ju kohtu määrusega peatatud."

- "Aga kas teie arvates tohiks edasi ehitada?"

- "Noh, asi selles, kui mulle on tehtud määrus… Määrus tuli eilse postiga. Kui teave tuli, siis panime seisma."

- "Miks ostu-müügi ajal tulevaste elanikega ehitusplaanist juttu ei olnud?"

- "Inimesed ostsid mõttelise osa kinnistust. Iga boksi juurde kuulus teatud ruutmeetreid mõttelist osa. Arendajale jäi oma mõtteline osa, millele me praegu ehitame. See, millele me ehitame, seda me ei müünud ära. See oli meie oma ja see pole ju neile kunagi kuulunudki. Kui ostate kinnistu ja kõrval on mets, ei saa te olla pahane, kui see maha võetakse!"

Veidi hiljem helistab arendaja tagasi, kinnitades, et objektil ehitusena paistev tegevus on tegelikult otsa alt õõnsaks kaevatud ridaelamu seina tugevdamistöö.

- "Kaua see toestamine teil aega võtab?"

- (Kõrvale) "Aleksander, palju võiks selle ohu kõrvaldamine aega võtta?" … "Ei ole võimalik ütelda?" … (Ekspressile) "Ei oska ehitustehniliselt öelda. Usun, et see on ainuke võimalus antud olukorras käituda." Daami sõnad kõlavad, nagu last karistanud emal.

Maailmas on palju asju, mida ei või, aga ikka tehakse

Päev hiljem saabub Tamm koos anonüümse tunnistajaga Ekspressi toimetusse veenmaks ajakirjanikku, et Aruküla teel on juriidiliselt kõik korrektne. Väga emotsionaalsed noored naisterahvad vehivad dokumendipakiga, millest näiteid oma jutu tõestuseks eelistavad valida ise. Sellist omapärast käitumist põhjendab Tamm asjaoluga, et 2002. aasta lõpus mainis Ekspress nüüdse kinnisvaraarendaja tegevust ehitusettevõtjana. Tamm oli varem ühe maksuameti huvi tulemusel pankrotistunud ehitusfirma nõukogu liige. Kasko Arendust esitleti tolles loos likvideeritud ehitusfirma reinkarnatsioonina. Lugu ei olnud positiivses toonis. Naine on veendunud, et Ekspress teeb talle jälle liiga. "Üleeile (27. märtsil – toim.) ütles mulle majaelanik Arvi Uutma: "Te kas annate meile tasuta elektrit või me läheme ajakirjandusse"," toob Tamm trumbi lagedale. Ja näitab ka dokumente lähemalt. Uutma on üks kolmest boksiostjast, kelle kooskõlastav allkiri ilutseb uue ehitise asendiplaanil. Selgub veel, et ridaelamu ostis Tamm juba ehitusjärgus olevana. Eluruumideks kohandati nõukaaegset kuuri. Arendamine käis vana ehitusloaga, kuni Tamm otsustas, et pöörab poole kuurist juba valminud ehitisega risti, otse sissesõiduteele. Selle tarvis tuli hankida uus ehitusluba. "See uus maja on palju väiksem kui see, mis vanas plaanis oli," iseloomustab ta kolmekorruselist kaheksa korteri ja kahe äripinnaga maja.

"Palju väiksem," sekundeerib tunnistaja, nagu kisakoor.

Miks kahele teistest hiljem ridaelamuboksi ostnud perele kinnisvara tulevasest "lisaväärtusest" midagi ei räägitud, jääb Tamme jutust selgusetuks. "Kogu konflikt oli üleval elektri pärast. Nüüd said nad ühe päevaga lepingud sõlmitud, kui juhe välja tõmmati," viib ta jutu kõrvale.

Nädal hiljem jätkuvad Jüris "seinatugevdustööd". Ehitusauk on veel sügavam ja valmib raam betoonisegu jaoks. Majarahvas viib kohtusse tsiviilhagi ja kahjutasunõude Kasko Arenduse vastu.

Praeguseks on ehituse "peatamistööd" juba sealmaal, et esimese korruse seinad hakkavad valmima. Mõlemad äripinnad on müüdud, nagu ka pooled korterid. "Nagu näha, elame hoovihurtsikus suure kortermaja taga, kuigi müüdi meile muruväljakuga ridaelamu," tõdeb Savason pettunult. Aadress on kortermajal sama mis ridaelamul, alles jäänud ligipääsuteed ridamaja juurde läbivad aga teisi Kasko Arenduse krunte. Kuni kohtuveskid õigust jahvatavad, kasvab nii mõnigi rada rohtu. Et tuppa pääseda, peab ridamaja rahvas ilmselt kopteri hankima, sest kellelegi ei meenu, et riigis oleks kohtupretsedenti, mis sunniks uut maja maha lammutama.

Maksa või istu pimedas ja külmas!

Tallinna aadressilt Sõle 25b ei leia mitte ühe, ega kaks, vaid tervelt kolm maja. Sealsed elanikud vaidlevad kinnisvaraarendajaga juba neljandat aastat. Ammu on järg käest, kes keda kohtusse kaebas. Veerand "mõttelistest osadest" on vahepeal leidnud uued omanikud. Hooned on endiselt kaasomandis ja kasutusloata. Arendajale kuulub kogu kompotist kaks protsenti. Toeka vene mehe Sergei Zahharovi ühemehefirma OÜ Raison eelistab enda omaks pidada katlamaja. Elanikud pole nõus. "Seal on viis-kuus idiooti," iseloomustab Zahharov väsitavaid suhteid klientidega. "Teevad ainult endale halba. Politseisse on ka kirjutanud." Arendajale teeb erilist tuska tema vastu "lausa õudselt meelestatud" majaelanik Enn Laur, kes olla kuulutanud, et Zahharov pani majarahva raha kõrvale. "Näidaku ette, et võtsin juhtmete eest renti. Mina ehitasin trassid ja Eesti Energia pidi need kohe välja ostma. Aga alles tänavu aprilli lõpus läheb äriks. Ja juristid kinnitavad, et katlamaja kuulub mulle!" Kohtu kaudu on Zahharov tõrksatelt klientidelt aegamisi kõik esialgse valestimõistmisega kaasnenud võlad välja nõudnud. Vahepeal küündis kogusumma 350 000ni.

Maksukonsultant Laur märgib, et kohus on Zahharovit ehitusalaste rikkumiste eest samas suurusjärgus trahvinud. Majarahvas arendaja vastu enam kohtusse ei pöördu. "Lepingud on segased, istume aastaid kohtus, raiskame raha, aga tulemus…?" – maksukonsultant jäljendab näoilmet, mida nägi juristidel, kui nood asjaga tutvusid. Majadele kasutusloa saamiseks tuleb need jagada kinnistuteks ja korteriomanditeks. Nõnda peavad elanikud arendajaga katlamaja küsimuses ikkagi kokkuleppele saama. Zahharov küsib katla eest 1,6 miljonit.

"Maaklerid kinnitasid meile, et majade juurde tuleb "oma" katlamaja. "Reklaamis veel kuulutati, et "maksame väikseid arveid!"," meenutab Laur kibeda muigega kogu loo algust. Selleski loos esines arendajapoolse survevahendina elektri-, vee- ja soojakatkestusi.

PS

Kinnisvaratüngade vastu ei aita muu kui tüngategijate paljastamine. Ootame lugejate vihjeid kinnisvarasigadustest aadressil kinnisvarasigadus@ekspress.ee

Tarbijakaitse käed lühikesed

* Tarbijakaitseametile esitati 2005. aastal ehitusteenuste kohta kokku 131 avaldust ja 2006. aasta jooksul on juba laekunud 33 avaldust.

* Seoses kinnisvaratehingutega on tarbijakaitseametile esitatud vaid kaks kaebust ning kolm järelepärimist.

* Vastavalt tarbijakaitse seadusele väljub kinnisasja võõrandamisega seotud kaebuste sisuline lahendamine Tarbijakaitseameti pädevusest.

* Ametile laekunud kaebuste menetluse käigus piirdutakse lepitusmenetlusega ning inimeste nõustamisega.

Tarbijakaitseamet