Pärast viis aastat kestnud uurimist ja menetlemist lõpetas kohtunik ­Valeri Lõõnik kõmulise kriminaalasja juuli ­keskel oportuniteediga ehk otstarbekuse põhimõttel, kui Järvik tasub ­riigile 750 000 krooni ja kannatanule 500 000. See on teadaolevalt suurim oportuniteet ­pärast Ernesto ­Preatoni maksuprotsessi, kus itaalia suurärimees pidi maksma riigile kaks miljonit ja hüvitama koos kaaskohtualustega ligi 21 miljonit.

Hoolimata kopsakast hüvitisest on Järviku pettasaanud kompanjon ja kaebuse esitaja Arvo Klaas tige nagu herilane ning nimetab kokkulepet kahtlustatava kelmiga "leebelt öelda haigeks". "Minule tekitati kahju 16 miljonit ja nüüd pääseb ta kommirahaga. See on tont teab mis!" põrutab Klaas, kes juba saatis protestikirja riigiprokuratuuri. Tema sõnul kubiseb kokkulepe vigadest. Paraku ei luba seadus kannatanul oportuniteeti vaidlustada ja asi võetakse uuesti arutusele ainult siis, kui Järvik kuue kuu jooksul kokku 1,25 miljonit krooni ära ei maksa. Kokkuleppe sõlminud prokurör ­Andrei Voronin soovitab Klaasi pretensioone võtta skepsisega. Tema sõnul venitas paljuski hoopis kannatanu konflikt­sus ja jonnimine protsessi pikaks. "Vähe sellest, et Klaas ei andnud kokkuleppeks nõusolekut, vaid ta lõpetas ka kohtus käimise. Kui kannatanu on asjas peamine tunnistaja ja kui ta väldib suhtlemist kohtuga, siis praktiliselt on protsess võimatu," räägib prokurör.

Just ebamõistlik ajakulu oli peapõhjus, miks prokurör kokkuleppele läks. "Prokurör läheb kohtusse eesmärgiga isik süüdi mõista. Mitte et istume viis aastat kohtus ja tulemus on null," leiab Voronin. Ehkki tavainimesel on seda raske mõista, otstarbekusega lõpetamine ei tähenda prokuröri sõnul, et kuritegu polnud. Voronini arust on hüvitiseks määratud summa Järvikule "tõsine hoiatus".

Kogu keeruline kohtulugu ei vääriks ehk avalikkuse tähelepanu, kui sel poleks huvitavaid ja kaugeleulatuvaid seoseid. Jürgen Järvik ja Arvo Klaas olid omal ajal äripartnerid firmas Reval Haus Kinnisvara, mida Järvik väidetavasti Klaasi selja taga 2003. aastal kõvasti rüüstas. Hiljem tunnistas Järvik, et pani väljapumbatud miljonid teise auahnesse kinnisvaraprojekti Viimsis, mida ta arendas Q Vara kaubamärgi all ja milles osales investorina ka Carmen Kass.

Q Vara taga olid Paidest pärit noored mehed Alo ja Ivo Lillepea ning Jürgen Järvik, kes meelitasid kinnisvaraärisse oma rikka ja kuulsa kooliõe. Täht Q firma nimes tuleb ingliskeelsest sõnast quality, mis tähendab kõrgemat sorti. Tagantjärele osutus nende äri kõrgemat sorti kombinatsiooniks, et mitte öelda blufiks.

Arvo Klaasi väitel sai ta selle pundi sahkerdamiste tõttu kahju ligi 16 miljonit krooni. Kui väidetav kelmus luubi alla võeti, selgus hulganisti jahmatavaid detaile (tankistide kasutamine, väidetav allkirjade võltsimine), mis tekitasid elevust nii kohtusaalis kui ajakirjanduses. Afäär poegis ridamisi uusi kaebusi politseile, kohtule ja maksuametile - ühel ajahetkel oli sama sasipuntraga seoses menetluses paarkümmend tülitse jate vastastikku esitatud pretensiooni.

Tegelikult on kemplus Klaasiga Q Vara asutajate jaoks pisike peavalu. Buumiaastatel pärmitaignana kasvanud kinnisvaraimpeerium, mille visiitkaart avalikkuses oli Carmen Kass, vajus mullu kaardimajana kokku. Peale supermodelli 107 miljoni krooni kõrbes Q Varas sadu miljoneid kroone Eesti esirikaste ja pensionifondide raha. "Siit tuleb vaid verd, sitta ja pisaraid," resümeeris Q Vara juht Alo Lillepea asjade seisu kevadel EE usutluses.

Selle kõige kõrval tundub, et härra Klaas võib veel õnne tänada, kui üldse midagi tagasi saab.