Suve alguseks on vastuolu küps. Kaks äärmist krunti on sattunud börsil noteeritud Merko Ehituse ja selle teotahtelise juhi Toomas Annuse mõjupiirkonda. Aga keskmine krunt, mis on linna oma, oli veel Aswega mõjusfääris, mida juhib tahtejõuline Valentin Moldovanov.

Krundid nende taga, kus praegu seisavad lagunenud tööstusmälestised, on aga Aswega omad. Et mitte anda asjale mingeid vene-eesti vastuolu varjundeid, on vaatlejad märganud Moldovanovi näojoontes ja aktsendis tublit ja sõbralikku ingerlast.

Mõlemad peavad lähtuma Alver, Trummal & Kaasiku büroo koostatud kvartali tsoneerimiskavast ja hoonestustingimustest. 

"Aswega tahtis detailplaneerida meie krunti meiega kooskõlastamata," võtab vastuolu kokku Merko Nõukogu esimees Toomas Annus.

Arhitekt Peili kannatused

Aswega tellimusel on arhitekt Ülo Peil koostanud detailplaneeringu kruntide Mere puiestee 4, Viru väljak 2 ja Viru väljak 2a hoonestamiseks. Ta on selle piirkonnaga tegelnud lausa viimased neliteist aastat ning ametnike ja muinsuskaitse soovil kogu aeg plaani muutnud.

Alguses oli Ülo Peilil mõttes kümnekorruseline tünn, mis oleks kerkinud Viru Hotelli vastu. Selle taha oleksid tulnud kaheksa- ja kuuekorruseline maja. Muinsuskaitse soovil muutus aga kogu projekt 19 meetri kõrguseks ja seitsmekorruseliseks.

Linnaametnikud jällegi rääkisid Peili taga, et tahab neegrionni keset linna ehitada. Kuid Peil neelas kõik selle korraliku Eesti mehena alla ja kavandas ning projekteeris muudkui edasi. Ta on ise ka tähtis mees ja kuulub Tallinna arhitektuurinõukogusse.

“Saime lõpuks hakkama. Tunneli lõpus paistis valgus,” räägib Ülo Peil.  “Kõik kooskõlastused olid juba peaaegu olemas. Öeldi, et paar pisipuudust, tegime needki ära. Siis aga selgus, et meie planeeringut ei ole vaja.”

26. juunil tuli Tallinna linnavalitsuse korraldus, et kõigi eelpool nimetatud kolme krundiga tegeleb Merko Ehitus.

Peili nägemuses oleks tema avanud Tallinna merele. Kuid võta näpust, nüüd peab ta seda tegema koos Merko Ehitusega. “Ma tahtsin kvartali terviklikult  lahendada, kuid nüüd peab igaüks jälle oma liivakastis mängima. Lahendasime kompleksselt Rotermanni kvartali hoonestamise küsimuse, mis on plaanis olnud juba 80ndate algusest,” räägib Ülo Peil. 

Aswega tahaks edasi investeerida

Aswega ehk endine aparaaditehas on tundmatu suurus Eesti majanduses. Lähemal vaatlemisel selgub, et ettevõte on tubli soojamõõtjate tootja ning ekspordib neid Moskvast Indiani. Samuti on ettevõte soliidselt renoveerinud tööstushooned Mere puiestee alguses.

Aswega kinnisvaraosakonna juhataja Ilmar Aamisepp: “Ei taha spekuleerida. Tahaks edasi teha. Pidur jälle peale. Plaanid olid alguses ilusamad. “Meil on Merko Ehitusega vaidlus.”

Aswega jurist Harry Ots: “Meil ei ole midagi Merko Ehituse vastu. Meil on vaidlus Tallinna linnavalitsuse kui meie lepingupartneriga. Kallis Säästva Arengu ja Planeerimise Osakonna asejuhataja Hain Karu võiks ikkagi lugeda lepingut.” 25. juunil 2001 sõlmitud Tallinna linnavalitsuse ja Aswega vahelise lepinguga anti krundid Viru väljak 2 ja 2a Aswega planeerida.  Nüüd, aasta hiljem, meid kirjalikult teavitamata annab linn need krundid hoopis järgmisele huvilisele.

“Igastahes me soovime saada halduskohtu hinnangut linnavalitsuse tegutsemisele. Kuulge härrad, nii ei tehta,” ütleb Ots.

Aswegalastele tundub, et Annus tahab mingit vagunit ehitada, kuid neile meeldiks suurejoonelisemad lahendused.

Kolmikblokk ruulib

"Meil on koostööleping Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Postimajaga," kinnitab Toomas Annus.

"Aswega tahtis kõigile nendele osapooltele tünga teha. Me ostsime Narva maantee 1 krundi hoonestusõiguse 10 miljoni krooniga, aga Aswega detailplaneeringu järgi oleks tulnud sinna parkimisplats. Las ikka igaüks toimetab oma krundil. Aswega tahtis detailplaneerida ka võõraid krunte. Meie ei taha nende maad planeerida, kinnitab Annus. Ka tema räägib vajadusest lahendada kvartal tervikuna ja samal ajal kõigi osapoolte huvi arvestada.

"Ma olen Aswega meestega kohtunud küll ja mul jäi neist mulje kui tolerantsetest inimestest, kellega on võimalik läbi rääkida," ütleb Annus.

Merko Ehitus on tubli börsiettevõtte, kes on oma kombitsad ajanud kõikjale. Ka Riiga ja Vilniusesse, rääkimata Tallinnast.

Nende meiliaadress on lihtne: Tallinn@merko.ee. Sekretär ütleb, et see ei osuta mingile ambitsioonile. Kuna nende peakontor on Sauel, tähistab Tallinna bürood selline aadress.

Saue büroo adress on aga Saue@merko.ee. Annus annab märku, et võibolla see aadress muutub. Kohe on valmimas firma peahoone Järvevana teel, kuhu kogu firma kokku kolib. "Mul ei ole veel väga täpset mõtet, mida sinna ehitada," ütleb Annus Viru väljaku kohta. "Võibolla ehitame sinna ikkagi tünni."

Sidebar

Märkmeid Ülo Peili seletuskirjast

Rotermanni kvartali uusaegne ehituslik kujunemine on toimunud 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandini. Kõik ehitustegevus oli seotud kvartalis toimuva tootmistegevusega. 1829. aastal omandas siin oma esimese kinnistu (nr 532, nüüd – Mere puiestee 4) kaupmees ja tööstur, firma “Chr. Rotermann” asutaja Christian Abraham Rotermann.  Kinnistule asutati lauavabrik.

1840ndatel aastatel ostis ta kõrvalkrundi (Mere pst 2/Narva maantee 1), kuhu ehitati kaubamaja (nn Rotermanni kaubamaja, hiljem ja praegu koolihoone). Põhiline ehitustegevus toimus nn Rotermanni kvartalis 1880. aastatel.

1849. aastal ehitati nurgakrundile kivimaja Mere pst 2/Narva mnt 1 (nüüd Mere pst 2/Viru väljak 1). 1860. aastate linnaplaanidel on Mere pst 4 puuhoovis krundi sügavuses veel katusealused ja Narva maantee ääres väiksed majad.

1870. aastal kontori jaoks õuele ehitati suurem hoone – ühekorruseline puumaja. Aurukatla ja aurusae jaoks ehitati 1879. aastal arhitekt R. Knüpfferi projekti järgi kivihoone koos kõrge kivikorstnaga. Tänava äärde ehitati pikk ühekorruseline kivist laohoone. Selle laohoone fassaadi ehisviilu tipule paigaldati sepistuulelipp aastaarvuga “1879” ja seina müüriti raidkivi kirjaga “Christian Rotermann 1829”. Laohoone turupoolsel küljel oli sissesõiduvärav.

1881. aastal tänavapoolse laohoone turupoolne ots ehitati kardinaalselt ümber. Fassaadile raiuti aknad ja uksed. Laohoone üks ots kohandati ümber kontoriks. Kõrvalasuv vana kontor jäi Aleksandri gümnaasiumi laiendamisele ette ja lammutati. 1882. aastal kontorihooneks saanud otsale ehitati teine korrus peale. Samal ajal toodi hoone 1. korrusele Viru tänavalt üle Rotermanni firmakauplus. Õuel asuv puuhoov jäi edasi püsima.

1885. aastal ehitati kontoriosale ühekorruseline pääsla. Hoone merepoolne (põhjapoolne) tiib sai teise korruse 1891. aastal arhitekt R. Knüpfferi projekti järgi. Samal ajal ehitati hoone õue peale uus kivist tiib.

1896. aastal endise puuhoovi katusealuste asemele ehitati siseõuele kapitaalne viilkatusega kahekorruseline suur paekivihoone. Umbes samal ajal rajati kõrvale samas pikkuses teine väiksem kolmekorruseline paekivihoone. Mõlemad hooned on sarnaste paefassaadidega ehitised, kus dekoorielementidest on ainult otsaseina viilude karniisid ja telliskividest hambulise äärega avade kaarsillused. Ühes uues tööstushoones oli villatööstus, teises asusid veskimasinad.

1912. aastal toimusid krundil järjekordsed suured ümberehitused. Insener E. Boustedti projekti järgi lammutati tänavapoolse hoone turupoolne otsasein ja ehitati asemele tugisambad. Hoonet pikendati kolme sülla võrra. Lammutati vana värav ja pääsla. Rekonstrueeritavas hoones asendati palklagi betoonlaega. Muudeti ka hoone siseplaneeringut. Turupoolse hoonetiiva esimesel korrusel olnud pikk saal jagati kolmeks eraldi ruumiks. Ruumide esindusliku sisekujunduse autoriks oli insener-arhitekt W. Lemm.

Lammutatud värava asemele valmis E. Boustedti projekti järgi uus paekivist esinduslik värav. Kolmest osast koosneva klombitud paest vahimajaga liituva värava püloonidele paigaldati belgia skulptori C. Meunie reljeefide “Sadam” ja “Tööstus” vähendatud autorikoopiad ja ilusad juugendstiilis laternad.

1989. aastal toimus arhitektuurivõistlus Rotermanni kvartali planeeringule, mille võitis meie büroo (Urbel&Peil) võistlustöö. Põhjaväila lahendusega lõigati ära kvartali merepoolne osa, millele olen koostanud detailplaneeringu, seal on rekonstrueeritud Rotermanni Soolaladu ja Estimpeksi kontor (projektid 1992-1995, AB Urbel ja Peil).

Alates 1996. aastast on kvartalis koostatud detailplaneeringut, mis on kehtestamata. Sellele vaatamata on ehitatud uus hotell ja Multiplex-kino. Kehtestatud on ka Viru väljaku detailplaneering, mis näeb ette väljaku täisehituse.

Alver, Trummal & Kaasiku poolt on koostatud kvartali tsoneerimiskava, mis põhiosas lubab 24 meetri kõrguse laustäisehituse.

On tekkinud olukord, kus linnaruum on tasakaalust väljas. Selgelt on muutunud ka kvartali mastaap ja funktsioon. Puudub terviklik planeeringuidee ja üksikud objektid ei ole omavahel seotud ei linnaehituslikult, stiililiselt käsitluselt ega funktsionaalselt. Kvartali stiihiliselt tekkinud lahendus ei vasta parkimisnormatiividele, puuduvad rekreatsioonivõimalused, haljastus; kadunud on  kvartalit läbiva jalakäigutsooni idee.

Kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 23 tunnistati arhitektuurimälestiseks Rotermanni tehase Mere puiesteega külgneva tööstushoone fassaadid (Mere pst 4), Rotermanni tehase aurusaeveski-sepikoja korsten (Mere pst 4), Rotermanni tehase direktori elamu-kontorihoone koos väravaga (Mere pst 4) (RTL 1997, 88, 520). Kultuuriministri määrusega on vaadeldaval alal 2000. aastal arhitektuurimälestiseks täiendavalt tunnistatud järgmised objektid: Rotermanni villatööstuse hoone fassaadid (Mere pst 4), Rotermanni veskimasinate tööstushoone fassaadid (Mere pst 4)  ja elamu Mere pst 4 fassaadid (Kultuuriministri 3. märtsi 2000. a määrus nr 2)