Üdini õige küla
Tartu Maarja kooli vana maja õpetajate toa mantelkorstna kõrval laual seisis väga ilus punaseks värvitud vanaaegne hakklihamasin. Üks külaline - Keiu Kaljujärv, Maarja Küla Sihtasutuse juhataja vaatas masinat ja mõtles endamisi, et see on üks väga hästi valitud lihtne ja stiilne kujunduselement. Aga ta eksis. Hakklihamasin seisis seal hoopis ühe sügava vaimupuudega õpilase pärast, kes suutis ehk kogu koolipäeva jooksul vaid kakskümmend minutit koolitööd teha. Ülejäänud aja istus ta rahulikult hakklihamasina juures ja muudkui väntas. "Aga niiviisi tundis ta, et on osaline. Et teeb midagi, millel on tähtsust," ütleb Keiu.
Selle mõttega on Keiu Kaljujärv, nooruke sotsiaalpedagoog, kahe väikese lapse ema, võtnud vedada kaheksateistkümne miljoni kroonise projekti rajada Põlvamaale Taevaskoja külje alla Eesti esimene intellektipuudega inimeste küla. Et keegi neist ei jääks pärast kooli lõppu hooldekodusse vanurite-vaimuhaigete seltskonda koogutama ega omaenese koduseinte vahele vanemate kaela peale muust maailmast nukrasse isolatsiooni. "Neil on inimlik vajadus tunda end vajalikuna!"
Valjusti ei julgenudki rääkida
Küla idee on küpsenud viis aastat. Kõigepealt oli Tartu Maarja kool – vaimupuudega laste õppeasutus, ainuke omataoline Eestis, kus õpivad ka raske ning sügava puudega lapsed. Tartu Maarja kooli õpetajad Anne Daniel ja Helle Känd otsisid kaua oma hoolealustele suvemaja. Sellist, kus laagreid korraldada. Lapsi ratsutama viia. Järve äärde päevitama ja suplema. Mitu kohta käidi läbi, vaadati kümneid maju. Ja siis äkki leiti Haavassaare talu Kiidjärvel. Õpetajad teadsid kohe: see on õige koht.
Kõik, mis vana suvevilla tüüpi kollase maja ümber nüüdseks tehtud, on õpetajad, Maarja kooli lapsed ja nende vanemad teinud oma kätega. Nii sattus Kiidjärvele ka Joosepi isa Jaan Kallas, kelle juhtida on olnud suurfirmad Tartu Kaubamaja ja Sangar. Just Kallas oli see, kellele kargas talu ümber tööd tehes esimesena pähe idee, et maja ei peaks jääma ainult laste suvelaagriks, vaid ka kohaks, kus Maarja kooli võsukesed hiljem juuri hakkavad ajama.
Viis aastat tagasi oli selline idee grandioosne. "Esimese aasta elasime ainult selle mõttega, et küll on ikka hirmus suur idee," meenutab Kallas. "Kõva häälega ei julgenudki rääkida, see tundus meie ühiskonnas nii võõras." Rootsi, Soome ja Norra puuetega inimeste külasid vaadates sai ta aru, et on aeg mõte töösse anda.
Sel ajal polnud veel sihtasutust ega selle rahakotti. Oodata aga ei saanud. Ja nii panigi Jaan Kallas koos teise lapsevanema Vahur Nikopensiusega rahad kokku ja ostis Haavassaare talu koos maadega ära. Alles hiljem asutati Maarja küla rajamiseks sihtasutus, mis meestele maja välja maksis.
Koht teeb hingelt paremaks
"Mina olen hariduselt keemik ja väga ratsionaalne inimene," ütleb Kallas tõsiselt. "Aga sensitiivid ütlevad, et see koht on haruldaselt positiivse mõjuga. Lapsed on selle hea indikaator – nad käituvad seal hoopis teisiti. On hingelt paremad. Kehalt tarmukamad."
Kui Kallas kutsus Keiu Kaljujärve sihtasutuse juhiks, ei osanud noor naine esimese hooga muud öelda, kui et tal pole õrna aimugi, kas ta saab sellise ülesandega hakkama. Aga kuna see kõik tundus talle nii üdini õige, võttis ta vastu oma elu suurima väljakutse. "Ma ei pea mõtlema, kas sellel kõigel on tulevikku. Tulevikku on sellel niikuinii," ütleb Keiu.
Külavanemaks tuli Haavassaarde aastaid saeveskis töötanud Mart Vähter oma kahe pojaga. Kui nad kevadel majja sisse kolisid, paistsid seinad alles läbi ja kogu pere pidi esialgu elama puntras ülemise korruse pisikeses toas. Aga ka Mart ei kõhelnud. Saeveskis töötades oli tal mõni vaimupuudega alluv ja ta teadis, mida töö nendega tähendab. "Neile tuleb asju ikka aeg-ajalt üle seletada, aga töö on nendega palju lihtsam ja kindlam kui joobarite või ülbitsejatega."
Nüüd on Mardi juhatusel tulevases külas asjad nii kaugele saadud, et kuigi asjatundmatu esmakülastaja näeb maja ümbruses lagedat platsi, kivivaremeid ja mõnd lagunevat puumaja, siis Mart ja Keiu teavad täpselt öelda, kuhu kerkivad külaelanike viis pereelamut, kuhu tuleb klubihoone, hobusetall, saun ja töökojad savi-, puu-, metalli- ja vaikbakudumistöödeks. Kus on puuviljaaed ja põllumaa. Küla ei ole enam paljas ettekujutus. Kevadel hakatakse rajama kommunikatsioonitrasse.
Raha ja jõuga abiks olijaid ei jõua üles lugedagi. Kogu projekt neelab eelarve järgi 18 miljonit krooni, osa sellest on sihtasutusel tänu Ameerika, Soome, Rootsi ja kodumaistele abistajatele juba olemas. Igaüks annab, nagu jaksab. Kui kuulus koolitaja Peep Vain ühel oma seminaril Maarja Küla idee jutuks võttis, hakkas sihtasutuse pangaarvele tilkuma ka saja- kuni tuhandekrooniseid annetusi. Tilgub siiamaani.
Toetajaid on tuhat
Igaüks, kes Maarja küla ideega kokku puutunud, ei kõhkle hetkekski, et tema toetus on vajalik. "Kõigi nende aastate jooksul on ainult üks inimene öelnud, et see pole õige asi. Aga räägitud on tuhandetega," ütleb Jaan Kallas – lapsevanem, kelle entusiasm on mõistetav. Kuid tema seljatagust on kogu aeg toetanud Tartu Toome Rotary klubi mehed, ilma kelleta poleks Maarja küla idee nii kaugele jõudnud. Lõputud kooskäimised ja arutelud, töölaupäevakud talu ümbruses, abi kraana hankimisest infomaterjali trükkimiseni. "Iga väikegi toetus on meile moraalselt tohutult tähtis. Iga hea sõna on lausa vajalik," ütleb Keiu.
Keiu Kaljujärve kujutluses saab Maarja külast loomulik elukeskkond, kuhu tullakse terveks eluks. "Siin nad elavad, vananevad ja surevad. Nad elavad täisväärtuslikku, töökat ja iseseisvat elu." Majades hakkavad noored elama umbes tosinakaupa, lisaks nende abistajad ja juhendajad.
Maarja kooli lapsed ei oota, et tuleks keegi ja ehitaks küla valmis. Kõik nad tahavad ise seda teha.
Heategevuskontsert Maarja küla heaks
17. novembril annavad oma panuse Maarja küla kerkimisse ka Eesti lauljad ja näitlejad. Nad annavad Vanemuise teatri suurel laval heategevuskontserdi, mis tõotab rohkelt üllatusi. Laulavad ka need, kes varem pole selle oskusega silma paistnud. Valitud laulud on kõik selgeks õpitud ainult selle kontserdi jaoks.
Tõnis Mägi kirjutab kontserdiks spetsiaalselt Maarja külale pühendatud loo, mille ta kannab ette koos tütar Maarjaga. Esinejate hulgas on veel Silvi Vrait, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Anu Lamp, Üllar Saaremäe ja ridamisi teisi kuulsaid nimesid. Saateansambli eesotsas seisab Toomas Lunge. Õhtu juhiks ja kontserdi patrooniks on palutud Kersti Kreismann.
