ÜHE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 17

Näidend ühes vaatuses
 
Tegelased: valitsuskabinet.
Tegevuskoht: valitsuse kabinet.
 
ANSIP: Kas meil on märtsikuu jaoks mõni ühine nimetaja?

PALO: Kindlasti on, aga... mis mõttes?

ANSIP: Et kuidas me seletaksime Brüsselile ühe sõnaga, mis kuu see märtsikuu Eesti jaoks oli.

PADAR: Minul oli puhkusekuu.

SEEDER: Eestis oli sambadiskussioonikuu.

PARTS: Üleüldine sina peale minemise kuu.

PIHL: Viisavabaduse kuu. Ameerikaga, ma mõtlen.

TAMKIVI: Lumekuu.

LANG: Siis pane juba Türgi suusamaratoni kuu!

ANSIP: Hea küll, ma panen “lumekuu”. (Kirjutab.)

JÄNES: Jah, kuna see loob aruandele emotsionaalselt hea fooni.

ANSIP: Mis su enda haldusalas märtsis toimus?

JÄNES: Kõigepealt, mis minu erialasse puutub, siis “Laululahingud” läks märtsis ilusasti käima.

ANSIP: No ma ei tea, kas me üksikuid telesaateid hakkame esile tõstma?

JÄNES: Teiseks: Eesti võitis Kanadat jalgpallis. See oli ka minu haldusalas ja ühtlasi lumehanges. (Ühtlasi naerab.)

LUKAS: Jah, aga ma ei kuulnud, et mõni eestlane seal lumehanges värava oleks löönud.

JÄNES: Eesti võitis 2 : 0!

LUKAS: Jah, aga väravad lõid minu andmetel Stalteri ja Zahhovaiko.

ANSIP: Kuulge, tulge nüüd mõistusele! Kas kellelgi midagi ilusat ei olegi öelda?

PADAR: Ilusat ütleme siis, kui meil eelarvekärped on tehtud.

MARIPUU: No sina kohe pead kõigil tuju ära rikkuma!

ANSIP: Hea küll, Maret, mida sa ise ilusat tegid?

MARIPUU: No meil sai valmis koolitoidu retsept, nii et sügisest söövad lapsed Eesti kõigi
aegade kõige paremat, ja kõige tervislikumat, ja...

PADAR: ...kõige kallimat...

MARIPUU: ...ja kõige maitsvamat koolitoitu.

ANSIP: Okei, aga mismoodi ma sellest kirjutan? Mis selles loos Brüsselit peaks vapustama?

MARIPUU: Kirjuta, et need toiduained, mis sisaldavad peidetud rasva, väike Eesti peidab hoopis ära! Näiteks viinerit või sardelli võib olla koolimenüüs ainult kord kuus! Ma usun, et see on Euroopas kõva sõna.

ANSIP (kirjutab): “...sardelli kord kuus.”

KIISLER: Riigikogu ründamise kuu.

ANSIP: Mida?

KIISLER: Märts oli Riigikogu ründamise kuu.

ANSIP: Nüüd sa ütled mulle! Ma kirjutasin juba lumekuu.

KIISLER: Mul varem ei tulnud.

ANSIP: Aruandesse sult tuleb midagi?

KIISLER: Tead, ega ma ei olegi veel midagi jõudnud, ma alles kaardistan probleeme.

ANSIP: Kaua sa neid kaardistad?

KIISLER: Ma olen alles kaks kuud minister olnud.

ANSIP: Ma küsin, kui kaua sa mõtled neid veel kaardistada?!

KIISLER: Oleneb, kui kauaks seda valitsust on.

ANSIP: Okei. Kust ei ole midagi võtta, sealt ei võta isegi surm. Kaitse?

AAVIKSOO: No kui sa tahad Brüsselit vapustada, siis ma võin sulle öelda.

ANSIP: Noh?

AAVIKSOO: Eesti on minu teada ainus riik Euroopas, kus on NATO-nimeline minister.

ANSIP: Mis asja?

AAVIKSOO: Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk PALO.

PALO (virgub): Mis te jälle naerate? Miks mina millestki aru ei saa?

ANSIP: Sellest naljast ei saa Brüssel ka aru.

AAVIKSOO: Küll nad saavad – eesti keel on Euroopas ametlik töökeel.

ANSIP: Okei, siis ma kirjutan siia suurte tähtedega (kirjutab suurte tähtedega) pee... aa... ell...
oo....

PALO: Ei, no tõsiselt, no milles küsimus?

ANSIP: Küsimus on selles, kas meil märtsis välissuunal ka midagi nihkus.

PAET: Idasuunal natuke nihkus. Moskvas me tähistasime Eesti Vabariigi juubelit ägedamalt kui kunagi varem. Suur kontsert oli ja...

ANSIP: Kas ma võin kirjutada siia sõna “läbimurre”?

PAET: Ära jama!

ANSIP: Aga mis ma siis kirjutan? Üldiselt Brüssel meilt ju läbimurret ootab.

PAET: Siis kirjuta, et õhus oli õrnu märke lähenevast läbimurdest. Näiteks ma sain anda raadios intervjuu, ja seal ma ütlesin otse välja, et Eestis ei ole etnilist puhastust ja venelased on eluga Eestis rahul.

LUKAS: Oled sa kindel, et Vene venelased said aru, mis sa neile ütlesid?

PAET: See oli neile selge sõnum.

LUKAS: Ma sellepärast küsin, et minu mälu järgi, kui vene keeles on nimisõna naissoost, siis peab ka ...

PAET: Ma tean!

LUKAS: ...aga kui sa ütled, et Estonskaja respublika bõl okupirovan...

PAET: Aga oli ju okupeeritud!

PADAR: Jah, ja kui sa räägid saadikust, siis sõnal posol ei ole mjähki znakki lõpus.

PAET: Jah, üldiselt tal võib-olla ei ole, aga kuna ma rääkisin meie saadikust Marina Kaljurannast, siis...

PADAR: Nii et naissaadik on nagu mjähki znakiga?

PAET: Minu arust see isegi sobib talle.

ANSIP: Kuulge, poisid, lõpetage nüüd jura!

PAET: Ma arvan ka, et me oleme ikka veel koalitsioonis, kuigi siin mõni ründab juba, nagu oleks ta opositsioonis.

PADAR: Oodake, oodake! Las ma teen lisaeelarve ära, siis vaatame, mis positsioonis meist keegi on.

MARIPUU: No kuulge, inimesed, see oli ju lausa ähvardus!

JÄNES: No tule taevas appi!

ANSIP: Ma just tahtsin öelda.
 
Eesriie