vaatuses


Tegelased: valitsuskabinet.


Tegevuskoht: valitsuse kabinet.


TAMKIVI: Tohib, ma olen täna esimene, mul on…


ANSIP: Kord on kõigile üks.


TAMKIVI: Mul on teema, mis Brüsselit kindlasti huvitab!


ANSIP: Võtame tähestiku järjekorras. Jaak, alusta sina.


AAVIKSOO: No ma alustan loomulikult ristist.


ANSIP: Jah, ja veel üks asi. Ma tahaks, et me maaliksime oma aruandes selge tervikliku pildi olukorrast Eestis anno märts 2009. Et me ei upuks pisiasjadesse nagu alati.


AAVIKSOO: Me panime selle risti nüüd sinna samba otsa ära, nii et seda võiks kindlasti mainida.


ANSIP: Ma kindlasti mainin.


AAVIKSOO: Ei, sa kirjuta kohe, muidu sul läheb pärast jälle meelest ära.


ANSIP (kirjutab): “…samba otsa rist, mis kujutab endast…” Aga mida ta õieti kujutab?


LANG: Aga miks ta peaks endast üldse midagi kujutama?


KIISLER: No ta on nagu osa Vabaduse väljaku terviklahendusest.


LUKAS: Jah, minu arvates selle läänekülg ja ühtlasi 21. sajandi alguse eesti rahva esteetiline ja emotsionaalne ideaal.


ANSIP: Okei, ma nii pikalt ei hakka jahuma (kriipsutab maha). Räägi parem, kuidas meil kohtuveskid märtsis jahvatasid?


LANG: Arnold Meri protsess lõppes ära.


ANSIP: Sellest me ehk ei kirjuta?


LANG: Kirjutame ikka. Aga lühidalt.


ANSIP: Okei. (Kirjutab.) “Meri lõppes ära.”


LANG: Mitte Meri ei lõppenud ära, vaid Meri protsess lõppes ära – oleme juriidiliselt täpsed.


ANSIP: Okei, ma pärast parandan. Kultuurile oli märts vist hea kuu?


JÄNES: Jah, teatrikuu.


PALO: Kuule, kas sinuga tehti ühes teatris hullu asja?


JÄNES: Ei, mulle hästi meeldis! Teatris peabki olema lõbus!


PALO: Issand, mina küll ei tahaks, et mind keegi laval märgaks või piserdaks.


ANSIP: Kuulge, tütarlapsed, mis ma siis kultuurist konkreetselt kirjutan?


JÄNES: Kirjuta kaks kuldmedalit kergejõustiku sise-MMilt: Pahapill ja Balta.


LANG: Kas sa muide tead, kuidas on Balta jaapani keeles?


JÄNES: Ei ole hetkel meeles.


LANG: Baruta.


ANSIP (kirjutab): “…Baruta.” Hea küll, aitab lobast, räägime asjast ka.


TAMKIVI: Kuule, pane neist Valgamaa järvejää aukudest ka paar rida.


ANSIP: Oota, las Urmas räägib enne, mis Eesti välisrindel uudist.


PAET: Ma võib-olla enne ühest isikliku elu sündmusest – ma ei tea, kas sellest sobib kirjutada, aga… Ühesõnaga, nagu kõik teavad, valiti mind isiklikult Reformierakonna teiseks numbriks europarlamendi valimistel.


SEEDER: Kui kõik juba teavad, mis sest siis enam kirjutada?


ANSIP: Urmas pidas silmas, et meil kõik teavad, aga Brüsselis ei tea veel ükski tont.


PAET: Jah, ja Brüsselis ei tea keegi, et tegelikult ma ei mõtlegi sinna europarlamenti minna.


PADAR: Meie president ütles, et see on valija petmine.


PAET: See ei ole petmine – ma ju ütlesin juba rahvale, et ma ei lähe.


PALO: Aga miks sa siis üldse kandideerid?


PAET: Vaata, mina olen poliitik ja mul on siis kohe paha olla, kui ma ei kandideeri.


ANSIP: No nii, kes meil veel ei ole öelnud?


TAMKIVI: Mina ütleksin, et need tegi meteoriit, aga nüüd nad arvavad jälle, et allikad ajavad vett üles.


ANSIP: Oota… Juhan, vana naljahammas. Mida head siis sina meil va hepeal tegid?


PARTS: Lennujaamale me panime Lennart Mere nime.


ANSIP: Oi, seda peab Brüsselile teatama, muidu hakkavad inimesed Tallinna lennujaamu segamini ajama. (Kirjutab). “…Lennart Mere nime.” Ja kuidas siis meie uus luud pühib ka?


PEVKUR: Mis ta pühib, tänan küsimast. Töö on huvitav, kollektiiv on sõbralik.


ANSIP: Aga midagi konkreetset?


PEVKUR: Ükspäev meil oli ilus moment, kui Eestis oli täpselt 50 000 töötut.


KIISLER: Oo, palju õnne! 50 000 on tõesti ilus arv.


PEVKUR: Praegu peaks olema juba rohkem.


LANG: Laari-poiss ütles, et sul on lootust sügiseks 100 000 täis saada.


PEVKUR: Töö selle nimel juba käib.


ANSIP (kirjutab): “…viiskümmend tuhat töötut.”


LANG: Ma arvan, et me peaksime töötuid palju rohkem väärtustama kui seni. Tuleks mingi rinnamärk kehtestada või aukiri anda pidulikult. Valitsus peaks neile mingi rituaali välja töötama.


PEVKUR: Ma töötan midagi välja.


PIHL: Ja kõigepealt töötage välja see harjumus, et te Langi igat jampsi ei kuulaks.


ANSIP: Kuidas sul endal märts läks?


PIHL: Mis ta läks, alguses läks pimedaks – siis kuritegevus natuke kasvas. Siis Edgar kinkis meile valguse tagasi, siis läks kuritegevus jälle normi. Nii me töötame.


TAMKIVI: Edgaril vedas, et see ülemaailmne pimendamine tehti – sellega sai Edgar isegi natuke õigust.


PALO (pugedes): Praegu vedas Edgaril, aga sügisel, kui sina oled meil linnapea, siis veab jälle sinul!


PIHL: Annaks jumal!


ANSIP: Tule taevas appi! Koosolek on lõppenud!


TAMKIVI: Kuule, paneme ikka need jääaugud ka sisse…


Eesriie