Laps ähvardas laste­kaitseametnike ja politseinike silme all end ära tappa, kui ta kinnisesse turvakeskusse viiakse. Aga viidi, sest muid kohti temasuguste jaoks pole.

Tallinna kesklinna vanem ­Vladimir Svet tunneb end halvasti. „Selliseid olukordi ei peaks juhtuma. Ehkki lastekaitsetöötajad tegid kõik õigesti, selgub, et sellele poisile ei suuda me pakkuda seda, mida ta vajab, “ tunnistab ta juhtumi kohta, mille keskmesse 4. oktoobri pärastlõunal sattus üheksa-aastane lastekodupoiss Sass*.

„Nüüd on tarvis sellest kõigest õppida,“ tõdeb Svet.

Teil on poolvend!

Möödunud aasta oktoobris sai Kaisa* (30) teada, et tal on paarkümmend aastat noorem poolvend.

„See oli mulle täiesti uus olukord, ma ei suhelnud oma emaga, mind kasvatas vanaema,“ räägib Kaisa. Selgus, et tema alkohoolikust ema sünnitas 2008. aastal poja. Isa nime lapse sünnitunnistusele ei kantud, kuid pere elas siiski koos. Kui aga Sassi isa mullu juulis suri, polnud ema üksi võimeline last kasvatama. Paar nädalat pärast isa matuseid viidi Sass elama ühte pealinna turvakodusse.

Siis hakkaski Kaisa oma poolvenda otsima ja lastekaitseametniku abiga leidiski poisi Lilleküla turvakodust.

„Täiesti katkine laps,“ mäletab Kaisa esimest kohtumist oma poolvennaga. „Depressioonis, segaduses.“

« Avalehele 0 Kommentaari