Kinnisvaraportaal City 24 reklaamib müügis olevat maja järgmiselt:

Müüa eksklusiivne maja – villa Pirita piirkonnas!
Sisekujundusarhitek on Aita Teigar. Maja on ehitatud kallitest materjalidest, majas prestiizne ja kvaliteetne kodutehnika.
Maja üldpind 407 m2, krunt 1750 m2, ehitatud 1999 a. Suures kahekorruselises majas on 9 tuba, 3 magamistuba, 4 vannituba. Majas on avar kaminaga elutuba, saunakompleks: elektrikerisega saun, aurusaun, bassein, jõusaal, suur garaaž kahe auto jaoks, veinikelder, avarad magamistoad, külalistetuba, kabinet, majapidamisruum, rõdu ja terrass. Tubades kõrged laed. Majas on turvalised aknad ja uksed. Maja ümbritseb kena kõrghaljastusega aed. Väga privaatne ja vaikne tänav - ümberringi ainult eramajad.
Läheduses asuvad Pirita rand, Merivälja lasteaed, erinevad söögikohad, Pirita vabaajakeskus, Pirita linnavalitsus, Pirita rannahoone, Pirita Majandusgümnaasium, Pirita Selver jpm.
Pildid interjöörist http://svensoome.com/puki/ 

Karin Paulus: Allakäinud üheksakümnendate uhkus?

Aastal 1999, mil suur osa Puki tee majadest valmis sai, oli kogum kahtlemata ülimalt kõva sõna. „Kõlbulike kodude kilomeetrist“ ja sellest kuidas uusrikastele inimestele on tehtud lõpuks ometi soliidsed majad, mille pärast ei pea häbenema, kirjutasin suures rõõmusajakirjas Maja isegi. Enamike hoonete arhitektiks olnud Vahur Sova (vt ka http://paber.ekspress.ee/arhiiv/1999/45/areen/Kaanelugu.html ) oli toona tõeline täht, kes täitis tõelisi unelmatellimusi. Puki tee elamuid tuleb käsitleda kui selge iseloomuga kogumik. Majad on üksteisega haakuvad, sarnanedes nii välisilme, materjalide kui ka aiakeste lahenduses. Villade pehme joonega neomodernismi mahub ära nii klompkivi, puitlaudis, pastelsed värvused (mitte ainult puristlik valge), kerge katusekall. Erinevalt ebamugavalt Tallinna südalinnast kaugele jäävast ning kakofoonilisest Tiskrest asus kiirelt staatusesümboliks kujunenud Puki tee Pirital, metsa ja mere ääres, mis samuti näitas elanike paremat maitset. Kui ehitused on loomult siiski üpris hillitsetud, siis ometi taheti end eristada ning eraldada ja ehk ka silma paista ning kadedust tekitada, sestap piirati juurdepääs tanumale tõkkepuuga.

Tänapäeval Puki tee enam erilisi tundeid ei tekita, sedasorti ehituskeel on muutunud tavaliseks. Ma ei arva, et see issustreeriks arhitektuuri allakäiku, vaid pigem eetslaste kiiret rikastumist ning võimalust vähemasti laenuraha abiga osta õpuks ometi oma korter või ehitada ise maja. Kataloogimajade asemel valivad aga eestlased siiani sageli individuaalprojekti, mis Europa või ka Ameerika kontekstis on kahtlemata harukordne. Just seda nähtust minnakse uhkelt esitlema ka järgmisele Veneetsia arhitektuuribiennaalile. (Vt http://arhliit.ee/uudised/tutvustatakse_eramuid_/)

Nii evib Puki tee 4 nostalgilist 1990ndate identiteeti, kuid ometi on ta väärt ehitis siiani. Pirita pole sugugi alla käinud, vaid valglinnastumise ajal muutunud justkui pealinna tsentri pikenduseks. Kahekorruseline maja on ehitatud väga korralikult ning kui vaadata sisse, siis on tubasid ning vunki selles küll ja veel. Sisekujunduse autoriks on Aita Teigar. Majas on üheks tuba, nagu ikka kaminaga elutuba, kolm magamistuba kaht tüüpi saunad, bassein, veinikelder ning hulgaliselt abiruume. Pole ka ime - ruutmeetreid on üle 400. Sinistes toonides köögi ning mosaiikidega ehitud pesuruumide kõrval on ülejäänud interjöörid uskumatult kentsakad. Sepised ning vaibad, vene ning itaalia mõjud ulatamas sõbrakätt biidermeierile.Meeleolukus kujustab kenasti, et kodukujunduse puhul ei panegi inimesed reeglina rõhku šikile välimusele, vaid õdusale atmosfäärile. Küsitavaks jääb aga, kas seda olustikku ka uus omanik samavõrra naudib....

***

Vene transiidimeeste kümnendi vanust laia joont kirjeldab Raul Ranne

...mõjukas moskvalane, raudteealal suur otsustaja, peab oma 35. sünnipäeva. Külaliste meelt lahutavad populaarne Kristina Arbokaite (diiva Alla Pugatshova tütar) ja igihaljas Vladimir Kuzmin ning intelligentsete venelaste suur lemmik - ansambel Moralnõi Kodeks. Südamlike ja meeldejäävate kingituste lõputus jorus on vähemalt neli autot, mõne hind neist oli ca 100 000 dollarit (1,8 miljonit krooni). Külaliste hulgas on kaks laudkonda Eestist pärit ärimehi. Partnerid transiidiärist põhiliselt.