9. juulil jahmatas Borzov avalikkust järgmise avaldusega: “Käesolevaga kinnitan, et andsin keelatud ainet (oma õpilasele) Anita Stepanenkole, mille tarvitamisest tema ei olnud teavitatud ega teadlik.”

Borzov tegi avaliku ülestunnistuse pärast seda, kui ta õpilaselt Stepanenkolt mai lõpus võetud dopinguproovi B-proov kinnitas keelatud aine pruukimist. Noor ujuja ise ütles, et ei teadnud keelatud aine kasutamisest midagi.

Meedia mühises pisut, ent mitte väga pikalt – tundmatu sportlane, tundmatu treener. Borzov ja Stepanenko, need pole ju sellised nimed nagu Mati Alaver ja olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kelle käekäik läheb paljudele isiklikult korda.

Pealegi pakub üha enam jutuainet hoopis suurema kaaluga dopinguskandaal – viimastel päevadel on järjepanu keelatud ainete pruukimist ja vahelejäämist tunnistanud maailma spordi supertähed, näiteks sprinterid Tyson Gay ning Asafa Powell. Spekulatsioonid limpsavad üha lähemalt ka maailma kiireimat inimest Usain Bolti, ehkki tema pole dopingu tarvitamist tunnistanud ega ole teda selles ka süüdistatud. Raju asi, millest räägitakse veel kaua.

Ja samas, mingis mõttes on see, mis juhtus Eestis, palju rängem dopingukuritegu.