Üks laulupidu kõik!

Lauri Linnamäe aus kirjeldus pinget täis proovipäevadest.

Laisalt Kalevi staadioni tribüüniäärisele nõjatuv reamees Gorbunov vahib tema ees murul peesitavaid keskkooliealisi võimlemistüdrukuid ja muheleb. Sihvakail võimlemisplikadel pole aga mingit isu ajateenijast välja teha – neil on seljataga kolm päeva 10-11tunniste proovidega.
Nädal tagasi, varahommikul, peale rasket jaaniööd sõitsid seitse tuhat tantsijat kogu Eestist pealinna kokku, et alustada raske proovidetsükliga. Teise-kolmanda klassi põnnidel Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi algklasside rühmast oli peale esimest proovipäeva sagimist küllaga. Neile koduks saanud koolimaja Paldiski maanteel tahtis ju läbi uurimist, pealinnamuljed vahetamist, lisaks vaja veel pikka nina mängida. Kolmandal hommikul pidi aga õpetaja Kaja lapse magamiskoti lahti nööpima ja unimütsi selle seest välja tõstma – muidu keeldus põnn lihtsalt ärkamast.
Eestlastele hakkas sel ajal tunduma, et laulupidu hakkab vist lähedale jõudma.
Teise päeva lõpuks olid enamik nooremaid tantsurühmi jõudnud juba ka linnaekskursioonil käia. Enamikul oli Toompeast või raekojast üsna ükskõik, küll aga ajas lapsed elevile trolli- ja trammisõit või seni ainult telekas nähtud olendid loomaaiast.
Võru õpetaja Kaja riputas oma pisikeste tantsulaste jaoks üles hinnetetabeli. Hindeid ei pannud lastele aga tema, vaid mudilased ise – igal õhtul hindasid nad viiepallisüsteemis oma tuju päeva lõpuks. Esimese õhtu viiereale järgnesid teisel õhtul juba esimesed ühed- kahed. Tallinnas nägi sel õhtul väga palju vanemate rühmade tantsijaid. Kes uurisid lihtsalt pealinna ajaviitekohti, kes sõlmisid tutvusi teiste koolide tantsijatega, kes võtsid (ehkki vanus küll enamasti ei lubanud) lihtsalt napsi.

Koorilauljad mõtlesid murelikult, et paari päeva pärast tuleb Tallinnasse sõita, kus algavad tüütud üldproovid. Enamik eestlasi hakkas selleks ajaks mõistma, et peab varsti otsustama, kas minna laulupeole või mitte.
Kolmandal päeval kõlas raadiost teade, et laulu- ja tantsupeo esinejatele antakse proovide ajal kehvasti süüa. Tantsuõpetajate telefonid undasid juba varasest hommikutunnist – pisemate tantsijate murelikud vanemad nõudsid selgust, kas nende lapsed on Tallinnas näljas või mis. Suuremad tantsijad olid raadiole aga lausa tänulikud, pangaarve sai vanemailt täiendust lausa nurumata. Pealinna erinevatele väljakutele hajutatud rühmade proovid venisid peaaegu pooleööpäevasteks – enne järgmise päeva üldproove Kalevi staadionil oli igal juhul vaja tantsud laitmatult selgeks saada. Saadigi selgeks, ja Kreutzwaldi gümnaasiumi väsinud mudilased kirjutasid selle puhul oma ensetundehindeks viied, ja lisasid neile mitmekaupa plussegi taha. Lauljad pakkisid samal ajal juba kodus asju kokku – järgmisel päeval algavad neil ju pealinnas proovid.
Eestlased lugesid samal ajal laulupeost juba pea kõigist lehtedest.

Neljapäevane üldproov tähendas tantsijatele pea samasugust vedelemist, nagu neid piiluvatele ajakirjanikelegi. Rühmi on palju, kõigiga harjutatakse nende osa eraldi läbi. Sellepärast löövadki suitsu kakkuvad rullnoka moodi jõmmid pealavastaja Angela Arraste hüüde peale järsku selja sirgu, tõmbavad kõhu sisse ja siirduvad ühtäkki viksideks rühikateks noormeesteks muutununa nõtkel sammul oma rühma stardikohta.
Samal ajal tunglesid neli tohutupikka järjekorda staadioni kõrvale püstitatud väliköögi väravate juures. Suur kasvueas noormees põrnitseb umbusklikult peopessa mahtuvat plasttopsi. Halb nali? Ei, lõunasöök. Näljaseks muutunud mudilasedki saavad peopessa mahtuvast toiduportsust kiirelt jagu ning sööstavad edasi hamburgeriputkade juurde. Seal ootab seitse tundi proovil veetnud tantsijaid ees kolmveerandtunnine järjekord.
Proovid sujuvad 7000pealise tantsijaskonna kohta kuidagi liiga vaikselt. “Tegelikult on normaalne, Angela on asjalik,” rääkis noorterühmas tantsiv Taavi. “Enam siin proovide ajal ei karjuta, nagu Mait Agu ajal.”
Lauljatel oli samal ajal esimene proov algamas.  
Vihmane õhtu leiab Põlvamaa piduliste koduks olnud koolimaja eest seltskonna läbimärgu segarühma noormehi. Viimased tahtnud Põlva neidudele külla tulla, kuid et põlvakatel oma politseinikud kaasas, kes kontvõõraid uksest sisse ei luba, sarjavad vihmaveest tilkuvad kosilased vastikut ilma ja kurja politseid ning joovad viina.

Reedesel päeval teavad eestlased, et õhtul algavad mingid laulupeo üritused, ning õhtul toimubki esimene tantsuetendus. 7000 tantsijat kogunevad kella üheksaks hommikul proovi ja kümme tundi hiljem annavad pooltühjale staadionile kahetunnise etenduse.
Esmaspäeval räägivad isegi tantsupeol käinud inimesed  laulupeost, kus nad nädalavahetusel käinud olla. Tantsijad ütlevad, et see neid ei häiri, nad olla sellega juba harjunud.