comaci juht VALERI: Kui sellise riistaga viis tundi mööda maja ringi sõita, on põrandad puhtad kah. Ingmar Muusikus

Kolmveerand kaheksa jätab Ants Vasar, Viru Keskuse juhatuse liige, auto Rävala parklasse. Beež särk, kuldraamiga prillid, kuldne kell. Väga lühikesed juuksed. Tuleb jala Kaubamaja juurest üle tee, ülikonnakott üle õla. Siseneb Viru Keskusesse teenistuskäigust, sest kell ei ole veel kaheksa.

Kell kaheksa keeravad turvatöötajad ja vahetuse vanem kaubanduskeskuse väravad lahti. Pannakse tööle eskalaatorid, toidupood avab uksed.  Kella üheksani kõlab läbi 428 kõlari linnulaul.

Vasar on andnud viimaste nädalatega paarkümmend intervjuud. Ta teeb usutluse käigus hariliku pliiatsiga peenes kirjas lühidaid märkmeid.

Vasaral on taskus pakk Marlborot, aga meelsamini popsiks ta piipu. Kui on pingeline päev, avaldub Vasara pinge sel moel, et teeb ühe piibu rohkem kui tavaliselt.

Haldusjuht Sulev Jaanus

7.30 hakkab Rohuneemest sõitma Viru Keskuse haldusjuht Sulev Jaanus, elukutselt pagar. Paneb poolel teel lapsed lasteaeda, 8.10 on kohal.

Sulev Jaanuse roll Viru Keskuses on “midagi püha isa ja saunanaise vahepealset”.

Jaanus ise seletab selle lahti nii: naistesauna ukse alt jookseb vesi, meestesauna ukse alt jookseb vesi, tunnisauna ukse alt jookseb vesi – kõik ühte trappi kokku. Ja kui trapp vihalehtedest ära ummistub, on vaja, et tuleks saunanaine luuaga.

See saunanaine on siin majas haldusjuht Sulev Jaanus.

Teiseks tuleb kõiki kuulata ja kiita. Siis töö läheb.

Kontorisse jõudnud, saadab elektronkirja Sokos Hotel Viru turvajuhtidele ja julgestuspolitseile. Teatab, mis kell 15.00 Viru keskuses juhtuma hakkab. Mis kell saabub Paavo Lipponen, mis kell saabub Savisaar. Kelle käes on maja võtmed. Mis juhtub, kui keegi hull kuskil külalistele peale hüppab. Kuhu VIPid vajadusel evakueerida. Kuhu pargib linnapea oma auto. 

Poemüüjad Milvi ja Triin

Kell saab mõne minuti pärast üheksa, kui Milvi keerab võtit ja turvavõre tõuseb üles. Ükspäev juhtus nii, et kui Milvi väravat avas, hakkasid sädemed kärinal lendama - vaata et läheb põlema kätte! Remondimees tuli kohale ja parandas asja muidugi kibekähku ära.

Hommikul on inimesi hõredalt.

No mis nad ostavad? Soomlased ostavad nipet-näpet, kadakast nuge ja sepiseid. Linane riie läheb hästi. Linane meeldib soomlastele. Milvi mõtles üksvahe, et ehk enam ei lähe, aga näe, läheb ikka.

Venelased ostavad hästi Eesti käsitööd. Kui kuulus Vene juuksur Zverev Tallinnas käis, elas ta oma saatjaskonnaga Radissonis ja mannekeenid käisid igal hommikul käsitööpoest läbi (õhtuti ka) ja ostsid Tallinna piltidega tasse kokku.

Ja eestlased on hakanud kalleid kingitusi ostma. Nipet-näpet enam nii väga ei osta.

Tehnikaülem Kristo Peerna

Tänaseks lubatakse 27 kraadi sooja.  Sellisel puhul on õhk, mida ventilaatorid Viru Keskusesse puhuvad, 15 kraadi soe. 15 kraadi Celsiust on minimaalne lubatud temperatuur selle õhuniiskuse juures.

Kristo Peernal (SRV Ehitus) on kogu jahutus- ja küttesüsteem arvutiekraanil ees. Ta teab täpselt, kui palju on kuskil ruumis sooja ja kui külma õhku ventilaatorid ruumi sisse puhuvad.

Ta jookseb keldri ja katuse vahet. Jälgib, et masinavärk klapiks, et seadmed üksteisele vastu ei töötaks. Et kui ühed masinad ruumi kütavad, siis teised masinad samal ajal ei jahutaks jne.

Lagede kohal on 15 kilomeetrit jämedaid ja eriti jämedaid torusid. Kui Tartu mees  Matti Milius neid näeks, korraldaks ta nende vahel luueõhtu või maalinäituse. Kristo mõtleb, et kui energiahulk, mis Viru Keskuse kütteks ja jahutamiseks päeva jooksul ära kulutatakse, lepapuudesse ümber arvestada, oleks päevane puudevirn üüratu suur.

Koristajate ülemus Eve

Hoolitsetud küüned, must kleit, kollane jope, blondeeritud pea. Kaks mobiiltelefoni, valge ja sinine, mõlemad helisevad alailma.

Eelmisel päeval sai Eve Vällo, puhastusfirma SOL töödejuhataja, alles kell neli öösel koju. Täna saabub Eve kell kümme.

Võtab sinise telefoni vastu ja ütleb, et ei saa praegu rääkida.

Ja jääb siis telefoni silmitsema: "Issand! Ei! Selle inimesega ma oleks pidanud rääkima!"

Ja helistab tagasi.

“Anna andeks! Ma arvasin, et see on mu oma laps!”

Kolm Evele alluvat koristajat (õige termin – puhastusteenindaja) käivad Viru Keskuses, kühvel ja hari käes, mööda maja ringi ja pühivad, mida vaja. Igaühel oma territoorium. Lisaks on kaks lunch boxi teenindajat. Need, kes korjavad laua pealt nõusid ära ja viivad taharuumi.

Soome ostjad

Jenniferi firmapoe neljast proovikabiinist kolm on tihedasti Soome plikasid täis. Ühes on eestlane. Niipea, kui mõni Soome nähvitsatest pluusi selga saab, tuleb ta oma peiduurkast välja ("Katso, miten nayttää?”), teised piiluvad kardina vahelt ja kommenteerivad valjult. (Hei, tosihyvä! Sopii ihan hyvin!)

Järsku kostab kuskilt prooviruumist meeleheitlik karje.

- Voi vitsi, yks mun korvarengas on poissa!

Ja sealsamas kõrval elatakse sõbrannale tema masenduses kaasa.

- Voi vittu! Valjult ja meeleolukalt.

Pätt

On tuhatkond varast, kelle nägu on Tallinna kaupluste turvameestele teada ja tuntud.

Professionaalne varas pole selline, kes leti ääres midagi taskusse ajab. Leti ääres ajab endale viinereid taskusse amatöör. Proff tegutseb teisiti.

Kui hästi tähelepanelikult vaadata, on näha, et tal on poes sõbrad kaasas. Kui tegemist on professionaalidega, on neid kohal terve rühm. Kes võtab kaubal turvaelemendid maha, kes viib saali, kes viib välja. Kaup topitakse riiete alla, püütakse turvaväravad ära petta.

Esimestel päevadel oli Viru Keskuses proffide läbivool märgatav.

“Kui tasemel varas tabatakse esimesel korral, on see hästi suur vedamine. Kui tasemel varas tabatakse teisel korral, on see hästi suur töö. Ja kui tasemel varas tabatakse kolmandal korral, on see lihtsalt hea töö.”

Nii räägib turvaülem Kristian. Varas, kes on juba korra tabatud, enam varastama ei tule. Ta käib poe läbi, vaatab kaubad üle, valib vajalikud asjad välja ja ütleb teistele varastele, mida varastada.

Koristajate ülemus Eve

Eve hoiab veidi aega kõrva ääres valget telefoni ja veidi aega sinist.

“Tiina! Kus sa mul oled? Õhtul kell seitse läheb uus retoran lahti, sind on vaja. Jah. Pane ennast nii kobedalt riidesse. Jah! Ole kallis! Jah. Ja tee kõike, mis neil vaja on!”

Paneb telefoni lauale.

“Mul on hästi palju klaasipinda ja eskalaatoreid ja prügikaste. Mul on prügikaste 37. Väljaspool maja on prügikaste 36.”

Lisaks on majas on 30 lillepotti ja  29 seljatoega pinki ja  12 seljatoeta pinki. Ja 428 kõlarit ja 96 kaamerat.

Ja Eve võtab valge telefoni: “Galina, kallis, mine kohe Amarillosse palun! Kuulsid mind või?”

Katab toru käega: “Levi on ka niivõrd kehva et jube!”

Pätt

Samal ajal, kui Eve sinise telefoniga helistama hakkab, läheb staažikas pätt Amarillo poes proovikabiini. Müüjale tundub asi kahtlane ja ta helistab turvameestele. Pätt pistab jooksu.

13.30 paiku saab turvamees Arndt turvakeskusesse mitu signaali üksteise järel, et majas on vargad.

Ja paneb jooksu. Esimesel korrusel on turvamehed juba vastas. Esimese korruse kohviku juures joostakse varas maha, pannakse käed raudu ja viiakse üleandmisruumi rahunema.

Juhataja Vasar

Neil minutitel vahetab Ants Vasar kontori kööginurgas beeži särgi ja heledad püksid tumeda ülikonna vastu. Külalised on tulekul. Vasar uuris seda varastamise asja juba 90ndate keskel. Ta teab, et kaubanduskeskustes toimetab kolm rühma vargaid. Esiteks kliendid, teiseks omaenda töötajad, kolmandaks logistiline lüli. Kõik virutavad enamvähem võrdselt. Vasar teab, et kui varastatakse alla ühe protsendi käibest, siis pole mõtet ülearu taga ajada, see ajab asja kallimaks.

Vasaral on ülikond seljas ja ta võib minna ja Riigikogu esimehe Ene Ergma viisakalt vastu võtta.

Turvaülem Kristian

Kristian Randver,  Falcki kaubandusobjektide grupi ülem, Peda haridusega kehakultuurlane, on tumedas ülikonnas ja tal on hallides toonides lips. Laiemat sorti. Kristiani lauseehitusest on tunda, kui hästi mees eeskirju ja koodekseid teab. Ta ütleb, et turvameeste ülesanne poodides on “kaubapõhine valvamine”.  Ja et “ostude sooritamine ei ole sisekorras lubatud”. Ja et “erivahenditena kasutab turvamees gaasi ja käeraudu. Tuli- ja külmrelvade kasutamine ei ole otstarbekas”.

Ükskõik kuhu poodi turvaülem Kristian Tallinnas või mujal satub, igal pool uurib ta nii hoolega turvakaameraid, et ükskord võtsid turvamehed ta kinni ja otsisid läbi. Kristian sõnastab teisiti: “Teostati turvakontroll.”

Müüja Milvi

Et aeg kiiremini läheks, on Milvil ja Triinul mitmeid variante. Nad harutavad paberinööri lahti - sellega on hea pärast pakile lipse kaunistuseks peale teha. Nad pühivad tolmu - villased asjad annavad nii palju tolmu! Ja vahepeal koob Triin suvist triibulist kampsunit. Punane, valge ja beež.

Ja Milvi vaatab ja imestab, et misasja see Mart Sander siin närviliselt edasi-tagasi käib!  

Koristajate juhataja Eve

“Tiina! Oled juba restoranis või? Ahaa. Ma tulen ka.”

Eve lõpetab kõne, ohkab sügavalt, sõidab eskalaatoriga esimesele korrusele ja näeb, kuidas narkar on kõhuli maas, kolm meest hoiavad kinni.

Kohvikuneiu Mai-Liis

Pedagoogikaülikoolis geoökoloogiat õppiv Mai-Liis tuleb parajasti tööle.

Vaatab, et inimesi on tohutu hulk. Ei pääse ligi ka. Pikapeale kuuleb, et varas.

See on esimene kord, kui Mai-Liis varast näeb.

Müüja Milvi

Issand! Siinsamas nad kõhuli maas olid. Neli miilitsat või, mis nad on, turvameest, oli tal peal, ja järjest jooksis neid juurde.

Külalised

Mart Sanderil on beež ülikond, beežid kingad. Kolm poissi seisavad, kandikud šampanjaklaasidega. Paaril poisil on suur maasikavaagen.

Eve Kivi astub parfümeeriapoodi. No miks ka mitte, tal järgmisel päeval sünnipäev. Inge Teder, kauane Kunstimuuseumi direktriss, sokid jalas, astub poest välja.

Juhataja Ants Vasar

Mida võib Vasar külalistele rääkida?

Et päeva jooksul käib majast läbi 30 000 inimest. Et 40 000 pole mingi probleem. Et jõululaupäeva hommikul kannatab maja kuni 100 000 külastajat ära. Ja et üheaegselt võib majas olla ehk 10-15 000 inimest. Nii, et üksteist ei häiriks.

Et sellest ajast saadik, kui keskus uksed lahti tegi, on käive olnud 40 miljonit krooni. Ja et oste tehti 200 000. Ja et aastane käive võiks olla miljard?

Bussiterminaali, mida Savisaar parasjagu avab, Vasar ei jõua.

Külalised

Edgar Savisaar astub parfümeeriapoodi. Ma kadestan Savisaart tema suurepäraselt läikivate kingade pärast. Ma kasutasin üksvahe mingit kingaviksi, mis võttis tolmu külge isegi siis, kui mingit tolmu kuskil näha ei olnud.

Indrek Toome vestleb Edgar Savisaarega. Seejuures joonistab Toome mõlema käega õhus suuri ümmargusi ringe nagu Herbert von Karajan. Savisaar kuulab, käed koos, pea viltu, ja vaatleb süvenenult Toome tundlikke käsi.

Toomas Lepp, valge lühikeste varrukatega särk seljas, seletab Saarnaga. Saarna naerab.

Paavo Lipponen räägib, kuidas ta 20 aastat tagasi Viru hotellis käis, aga ei olnud tollal siin kui poliitikategelane, vaid kui veepallur.

Haldusjuht Jaanus

Klirinal kukub šampanjaklaas keset külalisi põrandale puruks. Jaanus haarab telefoni ja helistab… Kus on koristajate ülem Eve? Eve ei ole silmapiiril, sest Jaanus andis korralduse koristajatädidel ilma kutsumata VIPide silma alla mitte ilmuda.

Jaanus saab Eve telefoni otsa ja Eve hakkab asja korraldama ja helistab, et Maia koristaks ära. Ja siis peavad tähtsad isikud mitu kõnet.

Turvameeste ja julgestuspolitsei ülesanne on vaikselt kõrvale toimetada hoogu läinud Soome turistid, kes joviaalsete karjatusetega Paavo Lipponeni tervitavad. Nimetatud isikud viiakse ära. Varsti on plats puhas ja üritus suundub restorani Merineitsi.

Tehnikajuht Kristo

Kell neli on Kristo murelik mis hirmus. Selgub, et on tõrge ventilatsioonisüsteemis.

Ühes peoruumis on temperatuur 22 kraadi asemel 24!!! Õnneks ei pane seda keegi peale Kristo tähele.

Haldusjuht Jaanus

Ridamisi tuleb pidulikke avamisi. Veerand kümme õhtul, s.o veerand tundi pärast ööklubi R.I.F.F. avamist heliseb Jaanuse telefion: keldrikorrusel on veeavarii. Jaanus läheb avariimehega uputust vaatama. Selgub, et ei midagi hullu. Laohoone uks oli irvakil, jää hakkas sulama ja põrand voolas vett täis.

Samal ajal tuleb Jaanusele uus kõne. Elektrikatkestus naiste tualetis. Keegi on oma poolpiduse fööni pistikusse torganud ja korgid läbi lasknud.

Poemüüja Milvi

Milvi on poe kinni pannud ja koju läinud. Teeb jalgadele külma ja kuuma vanni vaheldusmisi ja sirutab jalad diivani käsitoele üles. Siis lähevad jalad nii kergeks, nagu poleks rakset tööpäeva olnudki.

Koristajate juhataja Eve

Kell kümme hakkab suur aparaat, mille nimi on Comac, mööda Viru keskust ringi sõitma. Comacisse läheb 150 liitrit vett. Vesi peab olema kuni 35 kraadi. Mida vähem seda parem. Ja kuna põrandal on looduslik kivi, siis kemikaale põrandapesuks ei kasutata. 

Haldusjuht Jaanus

Kell üksteist läheb Jaanus koju. Viimane neli kuud (jaanuarist saadik) on Jaanus saabunud koju mitte varem kui kell 11 õhtul ja teatanud naisele, et on endiselt tema abikaasa. Viimased neli kuud on olnud metsik aeg. Laupäeval oli esimene vabam laupäev. Istusid naisega, lasid jalad rippu ja arutasid, et mõlemal on huvitav töö.

Ants Vasar

Vasar jõuab koju pärast südaööd. Ütleb enne äraminekut, et laupäeval ta tööle ei ilmu. Aga pühapäeval tuleb kindlasti, ja vaatab, kas maja on ikka veel püsti.

Koristajate juhataja Eve

Eve ei jõuagi koju. Viskab ennast pikali Sokos Hotel Viru keldritoas. Voodit tal ei ole, aga lühike kahekohaline diivan ajab asja ära. Kell on pool kolm. 

Kui on pommiähvardus, siis informeeritakse päästeametit.

Tulevad kokku maja omanik, rentnike esindaja ja politsei või päästeameti esindaja ja võetakse vastu otsus, kas hakata ilma avalikkust hirmutamata pommi otsima või käivitada helisalvestis ja paluda lahkuda.

Helisalvestisi on kaht liiki. Üks on selline, et tehke oma tehing lõpuni ja minge siis. Teine on selline, kus palutakse kohe asi pooleli jätta ja välja minna. Naisterahva hääl loeb.