Üksindus kuulub inimeseks olemise juurde
Üksindus ja üksiolemine on eri mõisted. Üksinduses on peidus kurbus, ootus, vahel ka häbi, sest inimene igatseb olla koos lähedastega ning hoolida, suhelda ja oma tundeid jagada.
“Ühiskonnas võimendub üksindustunne just neil tähtpäevadel, mis saavad oma tähenduse ja võlu koosolemisest. Sellised olulised üldtähistatavad ajad eestlaste kalendris on jaanid ja jõulud. Kuigi jõulud on tegelikult rõõmu, lootuse ja valguse püha, ei ole see tänapäeval enam lohutus. Vaid
aktiivsete kristlaste jaoks on see nii. Üldiselt on jõulud muidugi rõõmus aeg koosolemiste, kingituste tegemiste, külaskäimiste ja puhkepäevadega, aga kui sel ajal peab olema mingil põhjusel üksi, võib sellest saada kurbuse, masenduse ja hüljatustunde aeg keset suur-säravat rõõmutralli,” ütleb Järvamaa haigla hingehoidja Karin Härm.
Mõistes, mida tähendab üksindus, tuleks endale selgeks teha, kas seda tunnet koheldakse kui vaenlast, mida tuleb hävitada ja põlata, või kui sõpra.
“Ühest küljest on üksindus tõesti füüsiliselt võimalik – lähedased viibivad kaugel, elatakse üksi, puudub inimrühm (pere, lähedased sõbrad, sugulased, mingi kollektiiv), kuhu kuuluda. Üksindust võib vaadata ka kui emotsionaalset seisundit ning see ei olene seltskonna suurusest ega selle aktiivsuse määrast,” selgitab hingehoidja.
Seistes keset tihedat saginat jõulusäras kaubanduskeskuses, võib igaüks end ometi meeletult üksi tunda, kusjuures sagin otsekui võimendab seda tunnet. Selline üksindus seisneb pigem enese identiteedi ebaselguses või kaotuses. Kes ma olen? Miks ma olen? Miks ja mida ma teen? Kuhu ma jõudnud olen? On see koht, kus ma olla tahan? Mida ma oman? Kellele kuulun? Need on küsimused, mida inimene ikka endale kas teadlikult või alateadlikult esitada võib. Nende võimalikud vastused ongi meid liikumapanevaks jõuks.
Just see viimane, kuulumise küsimus on ehk sageli emotsionaalse üksinduse allikas. “Mulle näib, et hingelise üksinduse tegelikud põhjused peituvad siiski meis endis – kui hästi oleme mõistnud teisi kuulda ja kuulata,” sõnab Härm.
Austa ja armasta end
Enesearendusportaali Sisekosmos eestvedaja ja koolitaja ning raamatu “Jalutuskäigud sisekosmoses” autor Kaido Pajumaa soovitab üksindust tundes tuua tähelepanu ära väliselt, mille kaudu ollakse harjunud üksildusvalule leevendust saama, ning juhtida see enda sisse, näiteks hingamisele. Ütle endale mõttes:
“Jah, olen praegu üksi
teen seda asja üksi
lähen kinno hetkel üksi,
aga see on täiesti okei.
Olen elus, olen olemas ja
mul on tegelikult hea olla.
Kõik on hästi”.
“Jälgi oma hingamist ning märka, kuidas sinu tähelepanu tahab minna välja tagasi inimeste, sündmuste ja objektide juurde, et nende külge klammerduda ja sealt leevendust saada. Aga seda leevendust ei tule või kui tuleb, siis väga lühiajaliselt. Seetõttu on kõige kindlam viis iseendaga sõbraks saades üksildusega rahu sõlmida,” ütleb Pajumaa. See ei pruugi toimuda ühe hetkega, sest mõistus on harjunud uskuma, et rahu saame leida ainult teise inimese abil, kuid mõistusele võib ka vastupidist tõestada, ent üksnes sisemise teekonna, mitte välise klammerdumise kaudu.
“Rahu leiab aset meie sees. Isegi kui kohtame inimest, kes meilt üksildustunde ära võtab, toimub üksildustunde kadumine ikkagi meie sees. See inimene on vaid päästik selleks, et see juhtuda saaks,” kinnitab Pajumaa. “Seda on vaja natukene harjutada ja iseennast selle käigus tundma õppida. Ühel hetkel, kui selle oskuse omandad, oled igaveseks vaba ka üksildustundest,” lisab ta.
Mida üksinduse vastu ette võtta?
• Pea meeles, et üksinduse tundmine ei tee sind teistest halvemaks.
• Pea meeles, et selline olukord võib muutuda ega jää alatiseks püsima –
tegu on ka teistele üsna hariliku läbielamusega.
• Ära ole enda suhtes liiga nõudlik.
• Ole iseendaga üldjoontes rahul.
• Hoolitse heade toitumis- ja liikumisharjumuste eest, jaluta ning maga
küllaldaselt.
• Kasuta üksiolekuaega millegi loomingulisega tegelemiseks ning uute
oskuste omandamiseks.
• Väärtusta oma sõpru ja nende ainulaadseid omadusi. Näe vaeva
toreda sõprusringi loomiseks. Hangi ideid vanematelt ja kogenumatelt.
• Ära otsusta omaenda minevikukogemuste põhjal inimeste üle, kellega
kokku puutud.
• Õpi teistega jutlema ning parem kuulaja olema. Keskendu inimestele ja
nende huvidele.
• Tunnista endale, et sind vaevab üksindus, ning räägi sellest küpsele sõbrale, keda usaldad. Ära ümbritse end vaikimise müüriga.
• Tee midagi teiste heaks – naerata, ütle mõni hea sõna. Tajumine, et ollakse teistele vajalik, on üksinduse vastumürk.