VÕITLES NÕRGEMATE EEST: Ruth Bader Ginsburg oli tuntud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste eestkõnelejena. Foto: MARIO ANZUONI/REUTERS/SCANPIX

87aastasena lahkunud Ginsburgi nimetas 1993. aastal ametisse demokraadist president Bill Clinton. Sellest ajast on ta olnud kohtus kõlavaim hääl progressiivsete seisukohtade kaitsmisel.

Enne tema surma oli ülemkohtus konservatiivsetel kohtunikel 5:4 enamus ning vabariiklased plaanivad veel enne valimisi seda ülekaalu suurendada. President Donald Trump on nimetanud oma ametiajal kaks konservatiivset kohtunikku, mis tähendab, et veel kolmas nominatsioon võib kindlustada ülemkohtu ideoloogilise koosseisu aastakümneteks.

Ülemkohtuniku kinnitab ametisse senat, kus vabariiklastel on valimiste eel 53:47 enamus. Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell on kinnitanud, et Trumpi kandidaat läheb enne valimisi hääletusele.

2016. aastal, mil Barack Obamal oli lõppemas teine ametiaeg, ei lubanud vabariiklased, kel oli toona samuti senatis enamus, uut ülemkohtu kandidaati hääletusele, sest tegu oli valimisaastaga. Tänavu nad sellist takistust ei näe.
MÄRK GINSBURGI MÕJUST: Leinajad USA ülemkohtu treppidel.
Foto: JOSHUA ROBERTS/SCANPIX

Demokraatide presidendikandidaat Joe Biden ütles Ginsburgi surma järel, et valik peaks toimuma pärast valimisi: "Selline oli senati seisukoht 2016. aastal, selline peaks ta olema ka nüüd."

USA avalik-õigusliku ringhäälingu NPR väitel oli Ginsburgi viimane soov, et tema ametijärglane nimetataks pärast novembrikuiseid valimisi.